3-1-1-78-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. augustil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Ilvest vaatas avalikul

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tartu Maakohtu 8. aprilli 1997. a otsusega mõisteti S. H. süüdi

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks.

§ 41alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 18.

oktoobri 1991. a otsusega mõistetud karistus - kolm aastat vabadusekaotust - lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Tartu prokuröri Arvi Kungla apellatsioonprotestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist S. H.

§ 41alusel lõpliku karistuse mõistmise osas.

Apellant leidis, et mõistes S. H.

§ 41

alusel sama karistusmäära, mis talle mõisteti eelmise kohtuotsusega, on kohus jätnud ta uue kuriteo toimepanemise eest sisuliselt karistamata ja kergendanud alusetult tema olukorda. Tartu Rringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a otsus S. H. mõistetud karistuste liitmise osas kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.

§ 41lg 1 alusel liideti S.

H. Tartu Maakohtu

1. aprilli
2. a mõistetud karistusele üks aasta vabadusekaotust Tartu Maakohtu
3. oktoobril
4. a mõistetud karistus kolm aastat vabadusekaotust osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat ja üks kuu vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata. Kriminaalkolleegium motiveeris oma otsust asjaoluga, et karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi kuuluvad mõistetud karistused tingimata liitmisele, kusjuures lõplik karistus ei tohi olla väiksem ei viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest ega ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osast. Esitatud kassatsioonkaebuses vaidlustab süüdimõistetu S. H. talle mõistetud karistuse raskendamist põhjendusel, et tema ülalpidamisel on abikaasa ja kolm alaealist last. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist, leidis: Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Tartu Maakohus karistuste liitmisel mitme kohtuotsuse järgi sisuliselt kohaldanud

§ 40lg 1 sätteid, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.

Seega on maakohus kohaldanud kohaldamisele mittekuuluvat kriminaalseadust ning Tartu Ringkonnakohus on põhjendatult sellise kohtulahendi tühistanud, kohaldades, nagu seda nõuab seadus karistuste osalist liitmist. Kassatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust ringkonnakohtu põhjendatud ning seadusliku kohtuotsuse muutmiseks. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 1997.a otsus S. H. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 19. augustil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Rätsep Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg