3-1-1-79-97

3-1-1-79-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. augustil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja I. B. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Ida-Viru Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega tunnistati I. J. ja I. B. süüdi selles, et nad koos A. G.
5. augustil
6. a kella 03.30-04.00 paiku X maakonnas X trahteris pärast R. R. ja M. K.vahel toimunud kaklust nõudsid M. K. 5000 USA dollarit kakluse ning R. R. kehavigastuste tekitamise eest. Kui M. K. oli raha maksmisest keeldunud, ähvardasid süüdistatavad ta tappa.
7. augustil
8. a Kohtla-Järvel kaupluse X juures toimunud taaskohtumise ajal kordasid süüdistatavad nõudmist maksta 5000 USA dollarit, kusjuures I. B. lõi M. K. tühja 0,5 liitrise plastmasspudeliga vastu pead ning ähvardas raha mittemaksmise korral kannatanu tappa.
9. augustil
10. a X trahteri autoparklas toimunud kohtumisel andis M. K. I. J. ja I. B.üle 500 USA dollarit. Süüdistatavad kohustasid kannatanut maksma veel 2000 dollarit. Ajavahemikul veebruarist
11. a kuni
12. augustini
13. a külastas I. B. koos tuvastamata isikuga kaheksal korral G. F. tema elukohas X linnas X tn N-N, ähvardas kasutada viimase suhtes vägivalda, nõudis G. F. 3000 USA dollari maksmist võla katteks V. R., kellelt G. F. oli saanud 2000 dollarit. Kokkuleppe kohaselt pidanuks G. F. V. R-le võla tagastama
14. jaanuariks
15. a. Ida-Viru Maakohus tunnistas I. J. süüdi M. K. raha väljapressimine episoodis KrK § 142 lg 3 p 3 järgi ja karistas teda vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks kinnises vanglas. I. B. esitatud süüdistuse sama episoodi eest mõisteti ta süüdi KrK § 142 lg 2 p 1, 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kaheksaks kuuks kinnises vanglas. I. B. KrK § 142 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi esitatud süüdistuses, mis käsitles raha väljapressimist G. F., mõistis maakohus ta õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohtu järelduste vaidlustamiseks esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru abiprokurör I. Kirsipuu, kes taotles I. B. süüditunnistamist ka G. F. suhtes toimepandud väljapressimises, kuritegude ümberkvalifitseerimist sellele vastavalt KrK § 142 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 järgi ja karmimat karistust. Ka I. J. taotles ta rangemat karistust. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi istungil esinenud Riigiprokuratuuri prokurör E. Kungla toetas protestis väljendatud õiguslikku hinnangut, taotledes I. B. karistuseks nelja aastat vabadusekaotust ja I. J. kolme aastat vabadusekaotust. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. mai
17. a otsusega rahuldati protest osaliselt. I. B. poolt toimepandu kvalifitseeriti KrK § 142 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jäeti Ida-Viru Maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium andis uue õigusliku hinnangu I. B. poolt kannatanu G. F. suhtes toimepandu kohta - ei nõustutud maakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et toimingud, mis leidsid aset G. F., V. R. ja I. K. vahel, kujutavad endast tsiviilõiguslikku suhet ja selline suhe ei ole kriminaalkorras karistatav. Kolleegium leidis, et I. B. tegevuses on KrK § 188 järgi kvalifitseeritava kuriteo - omavolikoosseis, kuid, kuna protestis ei taotletud kohtualuse I. B. teo kvalifitseerimist nimetatud paragrahvi järgi, tuleb jätta maakohtu otsus selles osas muutmata. Karistusi pidas Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium KrK § 63 sätestatud põhimõtetele vastavaiks. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi nende järeldustega, mis käsitlevad KrK § 188 kohaldamise protsessuaalseid takistusi ja selle sätte rakendamata jätmist, ei nõustunud riigiprokuratuuri prokurör E. Kungla oma kassatsioonprotestis.Ta on seisukohal, et I. B. süüdimõistmiseks KrK § 188 järgi menetlusnormidest tulenevaid takistusi ei olnud ja kuriteokoosseisu olemasolu tõttu jättis apellatsioonikohus põhjendamatult kohaldamisele kuulunud kriminaalseaduse kohaldamata. Kassaator taotleb Viru Ringkonnakohtu
18. mai
19. a otsuse osalist tühistamist ja vaidlustatud osas asja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. I. B. on oma kassatsioonkaebuses seisukohal, et prokuröri protest on põhjendamatu ja et ta oleks soovinudvaidlustada kogu süüdistusasja, kuid ebajärjekindla õigusabi tõttu jäi see võimalus tal ära. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas kassatsioonprotesti I. B. põhjendamatut õigeksmõistmist käsitlevas osas ja leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu, t u v a s t a s: I. B. osavõtul toimepandud väljapressimise, milles kannatanuks oli M. K., on apellatsioonikohus õigesti kvalifitseerinud kuriteona KrK § 142 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi. Vägivallaga ähvardamise tunnuse lisandumise tõttu on vastavalt korrigeeritud ka talle mõistetud karistust. Põhjendamatult on aga jõutud I. B. rehabiliteerivatele seisukohtadele seoses ta ebaseadusliku tegevusega, mis seisnes raha korduvas nõudmises G. F. Selle tegevuse tunnuseid hinnates on Ida-Viru Maakohus oma
20. märtsi
21. a otsuses leidnud, et I. B. on võtnud osa tsiviilõiguslike suhete lahendamisest ja tema käitumises kuriteokoosseis puudub. Sama tegevuse hindamisel on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma
22. mai
23. a otsuses jõudnud järeldusele, et I. B. käitumine oli kuriteoline KrK § 188 mõttes, kuid põhjusel, et prokuröri protestis sellist õiguslikku hinnangut I. B. käitumisele ei taotletud, tuleb maakohtu otsus selles osas jätta muutmata. Seoses kohtuotsustes avaldunud vastuoluga peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks selgitada järgmist. AKKS § 37 mõtte kohaselt ei ole ringkonnakohtu otsusega esimese astme kohtu otsuse tühistamise või muutmise puhul ühelgi menetlusosalisel takistusi tühistatud või muudetud osas süüdistuse muutunud konstruktsiooni vaidlustamiseks kassatsiooni korras, olenemata sellest, kas ta eelnevalt apellatsioonkaebust või -protesti on esitanud. Nii esimese kui ka teise astme kohus on lugenud tõendatuks, et G. F. raha kättesaamiseks on I. B. rakendanud sihipärast survet tegelikust võlast suurema summa kättesaamiseks. See tegevus on kaetud eeluurimisel I. B. esitatud süüdistuse formulatsiooniga. Seega teo toimepanemine on mõlemas kohtulahendis tuvastatuks loetud, vaidlus on kestnud teole antava õigusliku hinnangu üle. Apellatsioonprotestis käsitles prokurör I. B. tegevuse seda osa väljapressimisena KrK § 142 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi, apellatsioonikohus hindas kannatanu G. F. suhtes toimepandut omavolina KrK § 188 järgi. Ringkonnakohus ei väljunud asja läbivaatamisel AKKS § 20 lg 1 sätestatud kriminaalasja apellatsioonikorras läbivaatamise piiridest. AKKS § 32 lg 3 p 2 järgi ei olnud apellatsioonikohtul takistusi põhjendatud järelduste tegemiseks, kuna prokuröri protesti olemasolul võib ta tühistada esimese astme kohtu õigeksmõistva otsuse ja teha süüdimõistva otsuse. Ringkonnakohtu järeldus, et tal puudus võimalus maakohtu otsuse korrigeerimiseks, on sisulises vastuolus veel ka AKKS § 19 mõttega, mille kohaselt juhindub ta apellatsioonikohtu istungi läbiviimisel kehtiva kriminaalmenetluse seaduse sätetest, mis käsitlevad menetlust esimese astme kohtus. Kuna AKKS kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste loetelu ei täienda ega konkretiseeri, tuleb apellatsioonikohtul juhinduda KrMK § 263 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 nõuetest ja lahendada muuhulgas küsimused selle kohta, kas on toimunud tegu, milles kohtualust süüdistatakse; kas selle teo pani toime kohtualune; kas see tegu sisaldab kuriteokoosseisu ja millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis see on ette nähtud. Need küsimused apellatsioonikohus küll lahendas, kuid lõppjäreldusteks oma seisukohti ei arendanud põhjusel, mis ei tulene menetlusseaduste sisust. Käsitletud asjaoludel juhindudes AKKS § 63 p 2, § 64 p 2 ja § 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
24. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. mai
26. a otsus osas, millega jäeti muutmata Ida-Viru Maakohtu
27. märtsi
28. a otsus I. B. õigeksmõistmises.
29. Saata kriminaalasi arutamiseks samasse ringkonnakohtusse teises kohtukoosseisus. Otsus jõustub
30. augustil
31. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg , Jüri Rätsep