3-1-1-84-97

3-1-1-84-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja D. P. õigeksmõistmises KrK § 1773 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu
3. aprilli
4. a otsusega mõisteti D. P. süüdi KrK § 1773 järgi ja teda karistati kuue kuu vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Ida-Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a otsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja kolm kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. D. P. tunnistati süüdi selles, et ta karistuse kandmise ajal X Vanglas tarvitas
7. jaanuaril
8. a kella 21 paiku alkoholi. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas D. P. enda süüdimõistmise põhjusel, et
9. jaanuaril
10. a ei olnud ta veel teadlik kriminaalvastutuse kehtestamisest alkoholi tarvitamise eest kinnipeetava poolt. Apellandi teades karistati sellise teo eest distsiplinaarkorras ja teda paigutatigi
11. jaanuaril kartserisse alkoholi tarvitamise eest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. juuni
13. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
14. aprilli
15. a otsus ja D. P. mõisteti süüdistuses KrK § 1773 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et ei ole kummutatud apellandi väide, et ta
16. jaanuaril
17. a ei teadnud veel vanglas alkoholi tarvitamise eest kriminaalvastutust kehtestava seaduse olemasolust. Tema teada vanglas alkoholi tarvitamine toob kaasa distsiplinaarvastutuse. Vangla tingimustes ei ole seadusandluses toimuvad muudatused kinnipeetavatele koheselt kättesaadavad ja seetõttu ei ole tõendatud kohtualuse tahtlus toime panna kriminaalkorras karistatavat tegu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Feliks Saarevet. Protestis väidetakse, et
18. jaanuaril
19. a teavitati kinnipeetavaid KrK § 1773 olemasolust ja kehtimahakkamisest järgmisel päeval ja seda tõendas kohtuistungil tunnistaja V. M. Protesti kohaselt ei omavatki tähtsust see, kas D. P. oli isiklikult teavitatud uue kriminaalseaduse kehtima hakkamisest, sest seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest ega kergenda seda. Kuriteo toimepanemise hetkel D. P. teadis, et tema käitumine on ebaseaduslik ja ta tahtlikult pani toime õigusvastase teo. Kokkuvõttes taotleb kassaator Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetas protestis toodud seisukohti, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
20. juuni
21. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. septembri
23. a otsusega A. G. süüdistusasjas KrK § 1773 järgi rõhutab Riigikohtu kriminaalkolleegium jätkuvalt, et seaduse avaldamise kohustusega kaasneb riigil ka kohustus tagada avaldatud seaduste kättesaadavus. Vanglas, kus isiku tegevusvabadus on piiratud, on piiratud ka kinnipeetavate võimalused tutvuda koheselt avaldatud seadustega. Käsitletavas kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et kinnipeetavaid, sealhulgas D. P., oleks teavitatud uuest seadusest enne
24. jaanuari
25. a, millega alkoholi tarvitamine vanglas muutus distsiplinaarüleastumisest kriminaalkorras karistatavaks teoks. Seega puudus D. P. subjektiivne tahe toime panna kuritegu. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
26. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
27. juuni
28. a otsus D. P. õigeksmõistmises KrK § 1773 järgi muutmata.
29. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Otsus jõustub
30. septembril
31. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe