3-1-1-86-97

3-1-1-86-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. G. õigeksmõistmises KrK § 177 3 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. G. esitati kohtueelsel menetlusel süüdistus KrK § 177 3 järgi selles, et tema, kandes vabadusekaotuslikku karistust X Vanglas, tarvitas
3. jaanuaril
4. a kella 21.00 paiku alkoholi. Tallinna Linnakohtu
5. aprilli
6. a otsusega mõisteti A. G. temale inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teda karistati kuuekuulise vabadusekaotusega, millele liideti KrK § 41 alusel osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Lõplikuks karistuseks loeti 10 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.
7. juunil
8. a vaadati kriminaalasi läbi Tallinna Ringkonnakohtus süüdimõistetu apellatsioonkaebuse alusel. Linnakohtu otsus tühistati ning A. G. mõisteti õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kriminaalkolleegium leidis, et pole kummutatud apellandi väide, et
9. jaanuaril
10. a ei tema ega ka teised kinnipeetavad polnud teadlikud vanglas alkoholi pruukimise eest kriminaalvastutust kehtestavaseaduse olemasolust. Ringkonnakohus ei lugenud tõendatuks kohtualuse tahtlust toime panna kriminaalkorras karistatavat tegu ning nentis, et subjektiivse külje puudumise tõttu puudub A. G. käitumises kuriteokoosseis. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Feliks Saarevet, kes taotleb
11. juuni
12. a otsuse tervikuna tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Prokurör motiveerib taotlust asjaoluga, et ringkonnakohus on ekslikult asunud seisukohale, et õiguslik informatsioon vanglas ei levi õigeaegselt. Ekslik olevat ka ringkonnakohtu järeldus, et kinnipeetavaid informeeriti vastavast seadusest
13. a veebruaris. Protestis resümeeritakse, et olenemata sellest, kas A. G. oli isiklikult teavitatud uue kriminaalseaduse kehtimahakkamisest või mitte, ei esine kriminaalasjas asjaolusid, mis annaksid aluse eirata ühte põhilisemat kriminaalõiguse printsiipi, mille kohaselt seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest ega kergenda seda. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetas esitatud protesti, l e i d i s: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg 2 sätestab, et täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et seaduste avaldamise kohustusega kaasneb riigil ka kohustus tagada avaldatud seaduste kättesaadavus - igaühel peab olema võimalus avaldatud seadusest teada saada ja seda ka mõista. Eriti tähtis on see seaduste puhul, millega kehtestatakse ühe või teise teo eest kriminaalvastutus. Vanglas kantakse vabadusekaotust, mille üks eesmärkidest on isiku tegevusvabaduse piiramine. Sellest tulenevalt võib olla ka piiratud kinnipeetavate võimalus saada informatsiooni, sh tutvuda avaldatud seadustega. Käsitletavas kriminaalasjas ei esine ühtegi tõendit, millest järelduks, et kinnipeetavaid teavitati seadusest, millega alkoholi tarvitamine vanglas muutus kriminaalkorras karistatavaks teoks, enne selle seaduse jõustumist, s.o enne
14. jaanuari
15. a. Nii on ringkonnakohtul olnud võimalus hinnata ainult kohtualuse A. G. ütlusi, kes väidab, et
16. jaanuaril
17. a ei teadnud tema vanglas alkoholi tarvitamise eest kriminaalvastutust kehtestatava seaduse olemasolust. Kassatsioonprotestis toodud väide, et tunnistaja V. M. on andnud vastupidiseid ütlusi, ei tulene kriminaalasja materjalidest ja on paljasõnaline. Protestis toodud viide toimikulehele 87 on eksitav, kuna osutatud leheküljel asub avalduse saatekiri. Toimikus puudub üldse nimetatud tunnistaja kohtueelsel menetlusel ülekuulamise protokoll. Tallinna Linnakohtu istungi protokollis (tl 73), milles on kajastatud vanglaametnike V. M. ja R. K. kohtuistungil antud ütlused, puuduvad igasugused andmed selle kohta, kas kinnipeetav A. G. oli teadlik asjaolust, et alkoholi tarvitamine vanglas alates
18. jaanuarist k.a on kriminaalkorras karistatav tegu. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi arvamusega, et A. G. pani küll toime õiguserikkumise, kuid kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kohtualuse subjektiivset tahet toime panna kriminaalkorras karistatav tegu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
19. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
20. juuni
21. a otsus A. G. õigeksmõistmises muutmata.
22. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Otsus jõustub
23. septembril
24. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe