3-1-1-88-97

3-1-1-88-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ja liikmed Jüri Ilvest ning Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. K. ja V. B. süüdistuses KrK § 100 ja § 15 lg 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Narva Linnakohtu
3. märtsi
4. a otsusega tunnistati S. K. ja V. B. süüdi selles, et nad
5. veebruaril
6. a kella 17.00 paiku olles alkoholijoobes lõid Narvas X tänav N asuva maja trepikojas tapmise eesmärgil V. G. noaga keha piirkonda, tekitades kannatanule üliraske kehavigastuse. V. G. tahtlik tapmine jäi lõpule viimata süüdlaste tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna kannatanule osutati õigeaegselt arstiabi. Sama otsusega mõisteti V. B., V. S. ja V. J. süüdi ka rea teiste Kriminaalkoodeksi paragrahvide järgi, kuid selles osas ei ole kohtuotsust kasseeritud või pole kaebused saanud menetlusluba. Esitatud apellatsioonkaebuses taotles kohtualune S. K. Narva Linnakohtu otsuse tühistamist, kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 113 järgi ja karistuse kergendamist, väites, et tema kannatanut noaga ei löönud ning tal puudus ka sellekohane kokkulepe V. B. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. juuni
8. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu otsus muutmata ning esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata. Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et S. K. ja tema kaaskohtualusele süüksarvatud kuriteod on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Esitatud kassatsioonkaebuses palub S. K. jätkuvalt kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 113 järgi ning talle mõistetud karistuse kergendamist. Kassaator väidab, et eelnevat kokkulepet noa kasutamiseks neil V. B. polnud ning noaga löömist tema pealt ei näinud. S. K. kinnitab, et lõi kannatanut vaid korra rusikaga näkku. Karistuse mõistmisel palub arvestada tema perekondlikku olukorda ja asjaolu, et ta on varem kriminaal- ning halduskorras karistamata isik. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles kohtuotsuste muutmist, väljumist kassatsioonkaebuse piiridest ning S. K. ja V. B. tegevuse ümberkvalifitseerimist KrK § 107 lg 1 järgi ning neile kergema karistuse mõistmist, tegi kindlaks: Narva Linnakohus on
9. märtsi 1997.a otsuses märkinud, et nii S. K. kui ka V. B. "tahtlus oli kaudselt suunatud G. tapmisele, kuna nad mõlemad mõistsid oma tegude iseloomu ja tähtsust ning nägid ette, et nendele tegudele saabub tagajärg (surm) ja mille saabumisel nende teod loetakse lõpuleviiduks ehkki nad ei soovinud sellist tagajärge, kuid teadlikult lasksid sel saabuda." Sellest formuleeringust ei selgu, millise süü vormi on Narva Linnakohus lugenud tuvastatuks. Tahtluse sisu täpselt tuvastamata ei ole võimalik süüdlaste käitumist korrektselt kvalifitseerida, so õigesti kohaldada kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib veelkord, et tahtliku tapmise katse saab toime panna üksnes otsese tahtlusega. S. K. apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et tema ei löönud kannatanut noaga ning kaaskohtualuse tegevus ületas nendevahelise kokkuleppe piirid, on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. juuni
11. a otsuses jäetud käsitlemata, piirdudes viitega Narva Linnakohtu otsusele. Samal ajal märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et viidatud Narva linnakohtu otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et mõlemad kohtualused tegutsesid ühise eesmärgiga - tappa kannatanu. Seega on ringkonnakohus ekslikult kohaldanud AKKS § 29 lg 5 sätteid ning kohtuotsused on V. G. noaga löömise episoodi õigusliku kvalifitseerimise osas sisuliselt motiveerimata. Kuna esinevad AKKS § 64 p-des 2 ja 3 toodud alused, tuleb kaevatavad kohtuotsused osaliselt tühistada. Samal põhjusel tuleb AKKS § 32 lg 2 alusel osaliselt tühistada kohtuotsused ka V. B. suhtes. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. juuni 1997.a otsus ja Narva Linnakohtu
13. märtsi 1997.a otsus S. K. ja V. B.süüdimõistmises KrK § 15 lg 2 - § 100 järgi ning neile KrK §-de 40 ja 41 järgi mõistetud karistuse osas ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Narva Linnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
14. septembrist 1997.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Jüri Ilvest, Herbert Lindmäe