3-1-1-93-97

3-1-1-93-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja L.P. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu L.P. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. L.P. oli kohtu all koos oma poja E.P-ga ühiselt toimepandud kuriteo eest. Ida-Viru Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega loeti tuvastatuks, et L.P., töötades alates
5. a maikuust J Postkontoris vahetusvanemana, olles materiaalselt vastutav ametiisik, kuritarvitades oma ametiseisundit, pani koos oma poja E.P-ga toime talle usaldatud võõra vara riisumise suures ulatuses omastamise teel. L.P., rikkudes saadetiste vastuvõtmise, töötlemise ja kättetoimetamise eeskirjade juhendi p 248, võttis operatsioone üksinda teostades
6. märtsil
7. a ajavahemikus kella 15.30-15.50 vastu, avas ja luges üle saabunud väärtposti raha. Kasutades asjaolu, et viibis üksi transiitlaos, avas L.P. sissepääsuukse, mille kaudu sisenes E.P., kellega oli eelnev kokkulepe raha riisumiseks. L.P. andis raha summas 134 400 krooni E.P-le, kes saadud rahaga põgenes. L.P. tunnistati süüdi KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks kolm aastat vabadusekaotust. KrK § 45 alusel eelvangistuses viibitud aja arvestamisega jäi lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks kaks aastat kümme kuud ja kakskümmend üks päeva vabadusekaotust. KrK § 47 alusel vabastati L.P. tingimuslikult karistuse reaalsest kandmisest kolmeaastase katseajaga. Apellatsioonprotestis vaidlustas abiprokurör Helen Hiiemäe maakohtu otsuse L.P. karistusest vabastamise osas. Prokurör leidis, et KrK § 47 kohaldamiseks ei olnud alust ja taotles L.P-le karistuseks kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Apellatsioonkaebustes taotlesid L.P. ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kuriteo kvalifitseerimist KrK § 162 järgi ametialase lohakusena ja mittevabaduskaotusliku karistuse mõistmist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis oma
8. juuni
9. a otsuses, et apellatsioonprotest on põhjendatud L.P. karistusest tingimisi vabastamise osas, kuna maakohus ei ole KrK §-st 36 lähtuvalt arvestanud kuriteo raskust ja laadi. L.P-le mõisteti KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi karistuseks KrK § 39 kohaldamisega üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kuriteole antud õiguslik hinnang jäeti maakohtu otsuses käsitletud motiividele ja põhjendustele tuginedes muutmata. Piiramatu kassatsiooni õigust kasutades on L.P. esitanud kassatsioonkaebuse, milles osundab väidetavatele vastuoludele tõendite hindamisel ja sellest tulenevatele vigadele järeldustes. Ta ei orienteerunud ootamatute kahtlustuste koorma all õigesti ja andis eeluurimise algstaadiumis enda ning kaudselt ka poja suhtes süüstavaid ütlusi psüühilise surve mõjul. Ta leiab samuti, et kahjusumma ei ole usaldusväärselt kindlaks tehtud. L.P. taotleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära L.P. kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski seletuse, kes toetas kassatsioonkaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes vaidles kaebuses esitatud taotlusele vastu, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on põhjendatult nõustunud Ida-Viru Maakohtu
10. märtsi
11. a otsuses käsitletud põhjaliku tõendite analüüsiga, mis on lahendanud ka kassatsioonkaebuses taas vaidlustatud kahtlused. Kohus jõudis järeldusele, et L.P. käitumine on õigesti kvalifitseeritud KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi - süüdlasele usaldatud võõra vara riisumisena suures ulatuses ametiisiku poolt oma ametiseisundi kuritarvitamise teel. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus aga seisukohale, et maakohus ei arvestanud L.P. tingimisi karistusest vabastades toimepandud kuriteo raskust ja laadi KrK §-s 36 rõhutatud tähenduses. Küll aga arvestati tema isikuomadusi ja sõltuvust kaastäideviijast alusena karistuse mõistmiseks alla seaduses ettenähtud alammäära KrK § 39 alusel. Kriminaalasja läbivaatamisel ei tuvastanud Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu poolt kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist või kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist ja seetõttu puudub alus vaidlustatud kohtulahendi tühistamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
12. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. juuni
14. a otsus L.P. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi muutmata.
15. Süüdimõistetu L.P. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
16. septembril
17. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Rätsep Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher