3-1-1-95-97

3-1-1-95-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja D.S. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 ning § 17 lg 6 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. D.S. tunnistati Tallinna Linnakohtu
3. märtsi
4. a otsusega süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 ning § 17 lg 6 järgi ja teda karistati KrK § 39 sätteid kohaldades vabadusekaotusega neljaks aastaks kinnises vanglas. Sama otsusega tunnistati KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi süüdi I.B. ning teda karistati vabadusekaotusega seitsmeks aastaks kinnises vanglas. D.S. tunnistati süüdi selles, et ta ööl vastu
5. märtsi
6. a Tallinnas P mnt xxx asuvas AS A ruumides aitas kaasa seal toimunud röövimisele. Kasutades ära varasemat töötamist selle aktsiaseltsi valvurina ja tuues ettekäändeks soovi võtta AS A ruumidest ära oma isiklikud asjad, palus D.S. valvuril M.K-l avada ruumi uks, kus asus vara, mille D.S-ga kaasasolnud I.B. ja teised isikud relva kasutades ning elule ja tervisele ohtliku vägivallaga ähvardades röövisid. D.S-le karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse temapoolset kuriteost osavõtu väiksemat astet, samuti seda, et ta pole varem õiguserikkumisi toime pannud ning et tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Lisaks loetletutele arvestas kohus KrK § 39 sätteid kohaldades ka D.S. ja tema perekonna ähvardamist seoses toimunuga. Apellatsioonprotestis leiti, et puudub alus D.S. suhtes KrK § 39 sätete kohaldamiseks, taotleti linnakohtu otsuse tühistamist D.S-le mõistetud karistuse osas ja tema karistamist vabadusekaotusega kuueks aastaks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. mai
8. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
9. märtsi
10. a otsus muutmata. Kriminaalkolleegium luges põhjendatuks D.S. suhtes KrK § 39 sätete kohaldamise, märkides, et kohus võib vastutust kergendava asjaolu, mis oluliselt vähendab kuriteo raskust, lugeda erandlikuks asjaoluks KrK § 39 mõttes. Kassatsioonprotestis taotletakse Tallinna Linnakohtu
11. märtsi
12. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. mai
14. a otsuste tühistamist D.S-le karistuse mõistmisel KrK § 39 sätete kohaldamise osas. Kassaator rõhutab eeskätt seda, et D.S. osavõtt röövimisest ei olnud sugugi teisejärguline, kuna üksnes tema tegevuse tõttu sai kuritegu võimalikuks. Kassaator ei loe põhjendatuks, et varasem karistamatus ja alaealise lapse olemasolu oleksid käsitatavad erandlike asjaoludena, mis võimaldaksid KrK § 39 kohaldamist. D.S. ähvardamist aga peab kassaator väheusutavaks. Kassatsioonprotestile on kirjalikud vastuväited esitanud süüdimõistetu D.S. kaitsja vandeadvokaat Aleksander Glikman. Kõigepealt rõhutab kaitsja, et nii esimese kui teise astme kohtud on lugenudtuvastatuks D.S. poolt kuriteo toimepanemise ähvarduse mõjul. Kuna kassaator ei ole osutanud menetlusseaduse rikkumisele selle asjaolu tuvastamisel, siis peab ka Riigikohus lugema kõnealuse asjaolu tuvastatuks, sest kassatsioonikohus ei saa ise tuvastada uusi faktilisi asjaolusid. Samuti ei nõustu kaitsja kassaatoriga selles, et kuritegu pandi toime vaid "tänu" D.S-le. Kaitsja leiab, et kuritegu pandi toime kuriteo täideviijate plaani alusel ning D.S. üksnes aitas kaasa selle plaani realiseerimisele. Vastupidiselt protestis väidetavale leiab kaitsja, et kohus oli õigustatud KrK § 39 sätete kohaldamise võimalikkust otsustades arvestama kohtualuse isikut. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles toetati kassatsioonprotesti, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. mai
16. a otsuse tegemisel on õigesti kohaldatud kriminaalseadust ega ole rikutud kriminaalmenetluse seadust ning seega ei kuulu otsus tühistamisele. Põhjendatud on vandeadvokaat A. Glikmani väide, et D.S. poolt kuriteo toimepanemine ähvarduse mõjul tuleb lugeda asjaoluks, mille tuvastatuses ei saa Riigikohtu kriminaalkolleegium kahelda. Samuti tuleb tuvastatuks lugeda, et D.S. osavõtt kuriteo toimepanemisest kaasaaitajana seisnes üksnes takistuse kõrvaldamises. Arvestades neid kahte asjaolu, samuti seda, et D.S. ei ole varem karistatud, on nii linna- kui ka ringkonnakohus põhjendatult leidnud, et ilma KrK §-s 39 sätestatut kohaldamata ei võimalda KrK § 141 lg 2 sanktsiooni alammäär põhjendatult individualiseerida D.S-le mõistetavat karistust. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS § 63p-le 1 ja § 65 lg-le 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
17. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. mai
19. a otsus D.S. süüdistusasjas jätta muutmata.
20. Kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
21. septembril
22. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher