3-1-1-96-97

3-1-1-96-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ja liikmed Eerik Kergandberg ning Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Sergei Popovi süüdistuses KrK § 207 lg 3 p-de 1 ja 3 järgi; Vjat"eslav Mologini süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 3 järgi ning Juri Brõljovi süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 207 lg 3 p 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa S. Popovi kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova, V. Mologini kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja J. Brõljovi kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. S. Popov mõisteti Tallinna Linnakohtu
3. aprilli
4. a otsusega süüdi KrK § 207 lg 3 p-de 1 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 3 aastaks. J. Brõljov mõisteti süüdi KrK § 207 lg 3 p 3 ja § 17 lg 6 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 2 aastaks. V. Mologin mõisteti süüdi KrK § 207 lg 3 p 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 2 aastaks. KrK § 47 alusel vabastati kõik kohtualused karistuse kandmisest, kusjuures S. Popovile määrati 3-aastane ning J. Brõljovile ja V. Mologinile 1-aastane katseaeg. Kohtuotsuse täitmisele pööramise korral loeti S. Popovil karistusest kantuks vahi all viibitud aeg, s. o
5. novembrist
6. a kuni
7. aprillini
8. a ning J. Brõljovil
9. novembrist
10. a kuni
11. aprillini
12. a. S. Popov mõisteti süüdi püssirohu korduvas omandamises Tallinnas Männiku lasketiirus
13. aastal, selle vedamises, kandmises, edasiandmises ja hoidmises oma elukohas Tallinnas Sõle 18-
14. Veel mõisteti ta süüdi suures koguses detonaatorite, lõhkematerjali sisaldavate mürskude, mürsusütikute, trotüüli ja lahingupadruni omandamises, kandmises, edasiandmises ja hoidmises oma elukohas
15. aastal kuni läbiotsimisel lõhkematerjali ja laskemoona äravõtmiseni
16. novembril
17. a. Sama kuriteo eest tunnistati süüdi V. Mologin ja kaasaaitajana J. Brõljov, kelledele aga ei arvatud süüks kuriteo toimepanemist teistkordselt. Esitatud apellatsioonprotestis taotleti kohtualustele tingimisi mõistetud karistuste tühistamist ning reaalse vabadusekaotuse mõistmist, kuna toimepandud kuriteod olid seotud suure ohuga ümbruskonnale. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. mai
19. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
20. aprilli
21. a otsus S. Popovile, J. Brõljovile ja V. Mologinile mõistetud karistuste osas järgmiselt: S. Popovile mõisteti karistuseks vabadusekaotus 3 aastaks ning J. Brõljovile ja V. Mologinile vabadusekaotus 2 aastaks. Karistuste kandmise kohaks mõisteti kõigile kohtualustele poolkinnine vangla ning nad võeti kohtusaalis vahi alla. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kõigil kohtualustel
22. mai
23. a, muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium nõustus esitatud apellatsioonprotesti motiividega ning leidis, et KrK § 47 sätete kohaldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et kuna tegemist oli väga ohtlike lõhkematerjalidega, mis kujutasid suurt ohtu ümbruskonnale, tuleb mõista kõigile kohtualustele reaalne vabadusekaotus. Esitatud kassatsioonkaebustes taotlevad süüdimõistetud neile mõistetud karistuste kergendamist. S. Popov ja J. Brõljov leiavad, et lõpliku karistuse mõistmisel on ringkonnakohus jätnud arvestamata eeluurimise ajal vahi all viibitud aja. S. Popov kahetseb juhtunut ning palub jätta jõusse esimese astme kohtu lahendi. J. Brõljov vaidlustab asjaolu, et tema tegevus kujutas suurt ohtu ümbruskonnale. V. Mologini kassatsioonkaebuses viidatakse tema kaitseõiguse rikkumisele ringkonnakohtus, sest talle ei kindlustatud kaitsjat. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, l e i d i s: Vastavalt KrK §-le 36 arvestab kohus karistuse mõistmisel toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seega karistuse mõistmisel tuleb eelkõige lähtuda toimepandud kuriteo raskusest ja laadist ning karistuse eesmärgiks on avaldada lisaks eripreventsioonile ka üldpreventiivset toimet. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega, et arvestades omandatud, veetud ja hoitud lõhkematerjali kogust ning omapära, samuti sellega ümberkäimise üldohtlikkust, on kohtualuste poolt toime pandud suure ohtlikkusega teod ümbruskonnale ja kogu ühiskonnale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt osundanud, et vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine KrK § 47 alusel on üldjuhul võimalik vähese raskusastmega kuritegude eest karistuse mõistmisel. KrK § 207 lg 3 ettenähtud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud üksnes vabadusekaotuslik karistus kuni seitsme aastani. Ringkonnakohus on õigustatult leidnud, et linnakohtu poolt kohtualuste vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimuslikult ei vasta toimepandud kuriteo raskusele, süüdimõistetute isikutele ja väljakujunenud kohtupraktikale. Põhjendamatu on V. Mologini väide, et ringkonnakohtus on rikutud tema kaitseõigust sellega, et ei kindlustatud kaitsja osavõttu kohtuistungist. AKKS § 39 lg 3 p 4 loeb kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks kriminaalasja arutamist kaitsja osavõtuta, kui tema osavõtt on seaduse järgi kohustuslik. Kaitsja kohustusliku osavõtu sätestab KrMK § 38 lg
24. V. Mologin ei kuulu isikute ringi, kelle kriminaalasjades peab kohustuslikult osalema kaitsja. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. mai
26. a kohtuistungi protokollist nähtub, et V. Mologinile on selgitatud tema õigused kohtuistungil ja ta ei ole taotlenud kaitsja osavõttu kohtuistungist. Ka ei ole V. Mologin esitanud taotlusi kohtuistungi protokolli täiendamiseks või parandamiseks. Sellest järeldub, et ta ei ole taotlenud kohtult kaitsjat. Pealegi viibis V. Mologin enne ringkonnakohtu istungit vabaduses ning tal oli võimalus kaitsja leidmiseks iseseisvalt. Samas nendib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, sest see ei ole seaduslik ärakandmisele kuuluva karistusaja määramisel. Vastavalt KrK §-le 45 arvestab kohus eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tühistades linnakohtu otsuse S. Popovile, J. Brõljovile ja V. Mologinile mõistetud karistuste osas ning mõistes neile uued karistused, pidanuks arvestama S. Popovi ja J. Brõljovi puhul eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka. J. Brõljov viibis eelvangistuses
27. novembrist
28. a kuni
29. aprillini
30. a ja S. Popov
31. novembrist
32. a kuni
33. aprillini
34. a. Seda ringkonnakohus teinud ei ole. Alusetu on aga S. Popovi taotlus arvestada karistuse tähtaja hulka vahi all viibitud aeg
35. maist
36. a kuni
37. maini
38. a, sest see ei seondu käesoleva kriminaalasjaga. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
39. mai
40. a otsus Sergei Popovi ja Juri Brõljovi süüdistusasjas ärakandmisele kuuluva karistuse kindlaksmääramise osas. Lugeda Sergei Popovile mõistetud kolmeaastasest vabadusekaotusest kantuks vahi all viibitud aeg
41. novembrist
42. a kuni
43. aprillini
44. a, s. o 5 kuud ja 16 päeva. Lugeda Juri Brõljovile mõistetud kaheaastasest vabadusekaotusest kantuks vahi all viibitud aeg
45. novembrist
46. a kuni
47. aprillini
48. a, s. o 5 kuud ja 8 päeva. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Sergei Popovi ja Juri Brõljovi kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt ning Vjat"eslav Mologini kasstasioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
49. septembril
50. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher