3-1-1-98-97

3-1-1-98-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T.T. süüdistuses KrK § 85 lg 2 järgi. Kriminaalasjas on veel süüdi mõistetud KrK § 85 lg 1 järgi D.K., kes pole kassatsioonkaebust esitanud. Kohtuistungist võtsid osa T.T. kaitsja vandeadvokaat Uno Lõhmus ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelsel menetlusel esitati T.T-le süüdistus selles, et tema
3. a suvel omandas Xxxx N bensiinijaamas värvikoopiamasina CANON CLC 10 F 127300 nr 20706301, tasudes selle eest oma sõiduautoga Mercedes-Benz registrinumbriga X. Koos T.R-i ja R.P-ga valmistas omakasu ajendil käibelelaskmise eesmärgil eelpoolnimetatud koopiamasinaga suures ulatuses süstemaatiliselt valeraha - viiesajakrooniseid rahatähti nr AC898873 ja nr AA047156;
4. a sügisel andis ta koos T.R-ga D.K-le Tartus I teel 10 000 kr väärtuses teadvalt võltsitud viiesajakrooniseid rahatähti nr AC898873 ja nr AA047156, mille eest D.K. tasus 100 USD;
5. a algul andis D.K-le Tartus K pst xx-xx korteris oma võla katteks 100 000 kr väärtuses teadvalt võltsitud viiesajakrooniseid rahatähti nr AC898873 ja nr AA047156;
6. -
7. a laskis T.T. süstemaatiliselt ja suures ulatuses käibele teadvalt võltsitud viiesajakrooniseid rahatähti nr AC898873 ja nr AA047156, andes neid eeluurimisel kindlakstegemata isikutele käibelelaskmiseks Eesti Vabariigi ulatuses. Seega kohtueelse menetluse lõpuleviimisel leiti, et T.T., võltsides käibelelaskmise eesmärgil ja lastes käibele süstemaatiliselt ja suures ulatuses teadvalt võltsitud raha, pani toime KrK § 85 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tartu Linnakohtu
8. juuni
9. a otsusega mõisteti T.T. süüdi KrK § 17 lg 6 - § 85 lg 2 järgi ja teda karistati viieaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Linnakohus leidis, et T.T-le on KrK § 85 lg 2 järgi inkrimineeritud kaks erineva koosseisuga kuritegu valeraha süstemaatiline ja suures ulatuses valmistamine käibelelaskmise eesmärgil ja valeraha süstemaatiline ja suures ulatuses käibelelaskmine. Tartu Linnakohus luges tõendatuks, et T.T. osales koos eeluurimise käigus tuvastamata isikutega valeraha süstemaatilises ja suures ulatuses valmistamises ajavahemikul
10. a juulikuust kuni
11. a jaanuarikuuni. Samas leidis linnakohus, et T.T. tegevus valeraha valmistamisel tuleb ümber kvalifitseerida KrK § 17 lg 6 ja § 85 lg 2 järgi kaasaaitamisena, kuna kohtus ei leidnud tõendamist, et T.T. ise oleks valeraha valmistanud. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist ka asjaolu, et T.T. andis D.K-le valeraha 100 000 kr väärtuses võla katteks. Samas loeti tõendatuks, et T.T. vahendas T.R-le D.K. soovi osta valeraha 100 000 kr suuruses summas ja seega pani toime kuriteo - valeraha käibelelaskmise kaasaaitamise. Kohtueelsel menetlusel esitatud süüdistus selles, et T.T. ajavahemikul
12. a kuni
13. a süstemaatiliselt ja suures ulatuses lasi käibele valeraha, kohtus tõendamist ei leidnud ja see kuriteoepisood jäeti süüdistusest välja. Tartu Linnakohtu
14. juuni 1996.a otsuse peale esitas T.T. kaitsja vandeadvokaat U. Lõhmus apellatsioonkaebuse, milles ta taotles linnakohtu otsuse tühistamist ja T.T. õigeksmõistmist. Kaitsja arvates rikkus linnakohus kriminaalmenetluse seadust ja kohaldas vääralt kriminaalseadust. Apellant väitis, et kohtueelsel uurimisel T.T-le esitatud süüdistus ei ole konkreetne ja kohus on T.T. süüdimõistmisel ise täpsustanud ja täiendanud süüdistust kohtualuse kahjuks, mis kujutab endast kaitseõiguse rikkumist. Samuti ei nähtu kohtuotsusest milliste tõendite alusel kohus on lugenud tõendatuks valeraha valmistamise perioodi ja valeraha valmistamise ulatuse ning asjaolu, et T.T. oli teadlik valeraha valmistamise ulatusest ja jätkuvusest. Kaasaaitamine kuriteo toimepanemisele eeldab aga kaasaaitaja teadlikkust valeraha valmistamisest sellistel tunnustel. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas Tartu Linnakohtu
15. juuni
16. a otsuse T.T. süüditunnistamise ja karistamise osas KrK § 85 lg 2 järgi ning saatis selles osas asja uueks arutamiseks Tartu Linnakohtu teisele kohtukoosseisule. Tühistamise aluseks oli T.T. suhtes kohtuotsuse motiveerimatus. Linnakohtu otsusest ei nähtunud, millistele tõenditele tuginedes ja millistel motiividel jäeti T.T. süüdistusest välja 10 000 krooni valeraha käibelelaskmine. Ringkonnakohus leidis, et Tartu Linnakohus rikkus KrMK § 274 lg-te 2 ja 3 sätteid. Nende rikkumiste tõttu ei olnud ringkonnakohtul võimalik anda hinnangut kohtuotsuse seaduslikkuse kohta kogu T.T-le esitatud süüdistuse osas, mille järgi ta on kohtu alla antud. Ringkonnakohus luges nimetatud rikkumise oluliseks kriminaalmenetluse normide rikkumiseks, mis toovad vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise T.T. osas. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. septembri
18. a otsuse peale keegi menetlusosalistest ei kaevanud. Kaitsja esitas
19. veebruaril
20. a Tartu Linnakohtule taotluse T.T. suhtes tõkendi muutmiseks.
21. -
22. aprill
23. a arutas Tartu Linnakohus uuesti T.T. süüdistusasja prokuröri poolt KrK § 215 lg 2 alusel esitatud muudetud süüdistuse kohaselt, mõistis T.T. süüdi KrK § 85 lg 2 järgi ja karistas teda viieaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Linnakohtu istungil muutis Riigiprokuratuuri prokurör Inna Tegova kohtueelsel uurimisel esitatud süüdistust, täpsustades kuritegude toimepanemise aega, kohta ja ulatust. Süüdistus, mille alusel toimus T.T. süüasja uus arutamine seisnes selles, et tema
24. a suvel omandas J mk Xxxx N bensiinijaamas värvikoopiamasina, tasudes selle eest oma sõiduautoga ja koos eeluurimisel kriminaalvastutusele võtmata isikutega omakasu ajendil valmistas Tartus käibelelaskmise eesmärgil nimetatud koopiamasinaga 1994 .a juulikuust kuni 1995.a jaanuarikuuni süstemaatuiliselt valeraha - 500 krooniseid rahatähti nr AC898873 vähemalt 135 tükki ja nr AA047156 vähemalt 147 tükki, s. o suures ulatuses;
25. a sügisel koos kriminaalvastutusele võtmata isikuga andis D.K-le Tartus I teel 10 000 EEK väärtuses teadvalt võltsitud viiesajakrooniseid rahatähti, mille eest D.K. tasus 100 USD; 1995.a algul andis ta D.K-le Tartus K pst xx-xx korteris oma võla katteks 100 000 EEK väärtuses teadvalt võltsitud viiesajakrooniseid rahatähti nr AC898873 ja nr AA047156;
26. a juulikuust kuni
27. a jaanuarikuuni lasi T.T. Tartus süstemaatiliselt ja suures ulatuses käibele teadvalt võltsitud viiesajakrooniseid rahatähti nr AC898873 ja nr AA047156, andes neid eeluurimisel kindlaks tegemata isikutele käibelelaskmiseks Eesti Vabariigis. Seega T.T., võltsides käibelelaskmise eesmärgil ja lastes käibele süstemaatiliselt ja suures ulatuses teadvalt võltsitud raha, pani toime KrK § 85 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tartu Linnakohtu
28. aprilli
29. a otsusest nähtub, et T.T. süü valeraha valmistamises suures ulatuses käibelelaskmise eesmärgil on tõendatud, samuti on tõendatud valeraha käibelelaskmine kahel korral suures ulatuses. Kohus ei mõistnud T.T. tõendamatuse tõttu süüdi süstemaatilise valeraha käibelelaskmise eest, samuti kuriteoepisoodis, mille kohaselt ta
30. a juulikuust kuni
31. a jaanuarikuuni laskis valeraha käibele kindlakstegemata isikute kaudu Eesti Vabariigis. Tartu Linnakohtu
32. aprilli
33. a otsuse peale esitas T.T. kaitsja apellatsioonkaebuse, milles ta taotles linnakohtu otsuse tühistamist otsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele, samuti kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kaitsja leidis, et
34. I astme kohtul pole asja uuel arutamisel õigust tunnistada kohtualune süüdi kuriteoepisoodides, mida riiklik süüdistaja pole vaidlustanud apellatsioonikohtus;
35. I astme kohus uuel sisulisel arutamisel ei saa sama taseme kohtu hinnanguid tõenditele revideerida kohtualuse kahjuks, kui tõendite hindamist esmakordsel asja arutamisel eivaidlustanud riiklik süüdistaja ja apellatsioonikohus ei tühistanud kohtuotsust AKKS § 31 p 2 tähendatud alusel;
36. Linnakohus osundab otsuses tõenditele, mida kohtuistungil vahetult ei uuritud;
37. Linnakohtu otsus pole kooskõlas KrMK § 274 lg 1 p-de 2 ja 3 sätetega;
38. Kohus on vääralt tõlgendanud kuriteost osavõtjate mõistet ja osavõttu.
39. Kohus jättis lahendamata kaitsja taotluse T.T. vahi alt vabastamiseks. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
40. juuni
41. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik, põhjendatud ja küllaldaselt motiveeritud ega pidanud vajalikuks vastavalt AKKS § 29 lg- le 5 linnakohtu otsuses toodud põhjendusi korrata. Ringkonnakohtu arvates oli linnakohtul teistkordsel asja arutamisel kohustus hinnata kõiki asjas kogutud tõendeid ja teha uus otsus. Samuti pole linnakohus uuel asja arutamisel rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Ringkonnakohus nentis, et linnakohtul ei olnud teada D.K. asukoht ja seetõttu oli linnakohtul vastavalt KrMK § 246 lg 1 p-le 3 õigus tema ütlused avaldada, kaitsja taotlusel oleks avaldatud ka anonüümse tunnistaja ütlused. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu järeldustega selles, et T.T. on valmistanud vähemalt 282 viiesajakroonist valerahatähte, samuti ei kahelnud ringkonnakohtu kriminaalkolleegium uurimisorganite tegevuse seaduslikkuses ja leidis, et on alusetu väita, et uurimisorgani töötajad võisid valmistada valeraha ekspertiisi teostamiseks. Apellatsioonkaebuses sisalduva väitega selle kohta, et T.T. pole kunagi andnud ütlusi, mille kohaselt valeraha valmistati kolmeliikmelises grupis, ringkonnakohus nõustus. Samas nentis ringkonnakohus muuhulgas, et T.T. poolt antud ütlused annavad aluse kohtu järeldusteks, et valeraha valmistati kolmeliikmelises grupis. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu põhjendustega selles, et T.T. on kuriteo täideviija, mitte osavõtja. Kaitsja taotluse lahendamata jätmise kohta märgib ringkonnakohus, et sellega ei rikutud oluliselt kriminaalmenetluse seadust, kuna menetlusosalistel on võimalus igal ajal esitada taotlusi ja seda on võimalik teha ka korduvalt. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
42. juuni
43. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse T.T. kaitsja vandeadvokaat U. Lõhmus. Kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja uueks läbivaatamiseks saatmist Tartu Ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuses korratakse sisuliselt apellatsioonkaebuses sisalduvaid seisukohti. Ringkonnakohtu otsuse tühistamist taotletakse alljärgnevatel motiividel: I Kohus on eiranud kriminaalprotsessi võistlevuse põhimõtet - kohtul pole asja uuel arutamisel õigust tunnistada kohtualune süüdi kuriteoepisoodides, mida pole riiklik süüdistaja vaidlustanud apellatsioonikohtus; II Ringkonnakohus tühistas
44. juunil
45. a linnakohtu otsuse üksnes protsessuaalsetel kaalutlustel. Ringkonnakohus jättis käsitlemata nii kohtu järelduste vastavuse faktilistele asjaoludele kui ka kaitsja argumendid, mis käsitlesid tõendite hindamist. Asja uuesti läbi vaatav I astme kohus pole seetõttu pädev sama taseme kohtu järeldusi ümber hindama kohtualuse kahjuks; III I astme kohus ei saa uuel sisulisel arutamisel sama taseme kohtu hinnanguid tõenditele revideerida kohtualuse kahjuks, kui tõendite hindamist esmakordsel asja arutamisel ei vaidlustanud riiklik süüdistaja ja apellatsioonikohus ei tühistanud kohtuotsust AKKS § 31 p 2 tähendatud alustel; IV Kohus on rikkunud protsessinorme, mis takistasid seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist, kuna kohus osundab tõenditele, mida kohtuistungil vahetult ei uuritud; V Kohtuotsus pole kooskõlas KrMK § 274 lg 1 p -de 2 ja 3 sätetega, sest linna- ja ringkonnakohtu otsustes pole nimetatud ainsatki tõendit, millest nähtuks, et T.T. on valmistanud võltsviiesajakroonilisi. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks kelle käest ja millal on ära võetud eksperdile esitatud rahatähed. Eksperdi arvamus, et tegemist on valerahaga, pole kohtukõlbulik tõend tõendamaks valmistatud valeraha kogust, seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid T.T. poolt rahatähtede võltsimist suures ulatuses; VI Kohus on kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus on leidnud, et linnakohus on väga põhjalikult käsitlenud valeraha valmistamise objektiivset külge, sellega nõustunud ega pidanud vajalikuks sellel küsimusel pikemalt peatuda. Kassaator ei nõustu linnakohtu poolt kuriteo objektiivse külje kirjeldamisega, vaid väidab, et kohtuotsuses märgitud T.T. tegude - paljundusaparaadi muretsemine, kassettide hankimine ja helistamine paljundusaparaadi rikke parandamiseks V.T-le - toimepanemine pole iseenesest osavõtt kuriteost. Pole tõendanud kuriteost osavõtule omaseid subjektiivseid tunnuseid; VII Kohus on eiranud inimõiguste ja põhivabaduste kaitset ettenägevaid norme ja jätnud tähelepanuta kaitsja taotluse T.T. edasise vahi all pidamise põhjendatusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud T.T. kaitsja vandeadvokaat U. Lõhmuse seletuse, milles ta toetas esitatud kassatsioonkaebust, taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kriminaalasja tagastamist uueks arutamiseks ringkonnakohtule, kuid ei pidanud vajalikuks Riigikohtupoolse hinnangu andmist kohtuniku tegevusele inimõiguste ja vabaduste kaitse konventsiooni sätete täitmisel, ning prokuröri arvamuse, mille kohaselt ringkonnakohtu otsus ei kuulu tühistamisele ja kassatsioonkaebus rahuldamisele, l e i d i s: Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku §-s 36 sätestatakse, et pärast kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamist arutab kriminaalasja esimese astme kohtu teine kohtukoosseis üldises korras. Nimetatud reeglil on erand, mis seisneb selles, et kriminaalasja uuel arutamisel esimese astme kohtus on lubatud karistust raskendada või raskemat kuritegu ettenägevat seadust kohaldada ainult siis, kui pärast kohtuotsuse tühistamist tuvastatakse uuel kohtulikul arutamisel asjaolud, mis tõendavad kohtualuse poolt raskema kuriteo toimepanemist, või kui otsuse tühistamise üks alus oli kannatanu või tema esindaja või prokuröri protesti rahuldamine karistuse leebuse motiividel. Järelikult, vaatamata sellele, et AKKS § 33 alusel toimub eelmise kohtuotsuse täielik tühistamine, peab uus kohtukoosseis uue otsuse tegemisel arvestama nii varasemat kuriteo kvalifikatsiooni kui ka süüdlasele mõistetud karistust. Siduv on eelpoolosundatu siis, kui kriminaalasjas ei toimu täiendavat kohtueelset uurimist ja uute asjaolude tuvastamist ning kui puudub kannatanu kaebus või prokuröri protest karistuse leebuse kohta. Käsitletava kriminaalasja teistkordsel arutamisel Tartu Linnakohtus ei tuvastatud uusi asjaolusid, vaid uuel kohtulikul arutamisel toimus tõendite ümberhindamine. T.T. mõisteti süüdi mitte enam kuriteole kaasaaitamises, vaid kuriteo täideviimises, kusjuures oluliselt on muutunud süüdistuse maht ja ulatus - on antud teistsugune hinnang süüdimõistetu osale kuriteos. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et lähtudes õigusemõistmise üldpõhimõtetest ja võistlevuse printsiibist, oleks saanud süüdimõistetule inkrimineerida suurema süüdistuse mahu ainult siis, kui linnakohtu otsus oleks tühistatud prokuröri protesti alusel. Kolleegium nõustub kassaatori väitega, et vastasel korral deformeeruks ka apellatsioonimenetluse põhimõte ja rakenduks printsiip, mille kohaselt võib kohtualust süüdi mõista esimese astme kohtu poolt õigeksmõistetud kuriteoepisoodis ka siis, kui esmakordse kohtuotsuse vaidlustab kas kohtualune või tema kaitsja. Kui prokurör jätab kohtuotsuse protestimata, aga kohtualune või kaitsja apelleerivad ja taotlevad täielikku õigeksmõistmist, on lubamatu teistkordsel kriminaalasja arutamisel esimese astme kohtus ilma uusi asjaolusid tuvastamata kohtualuse süüdimõistmine kuriteoepisoodides, milles ta oli eelnevalt õigeks mõistetud või need episoodid olid süüdistusest välja jäetud. Riigikohus leiab ka, et nii Tartu Linnakohus kui ka Tartu Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud kuriteost osavõttu. Kohtute poolt on tuvastatud, et T.T-le süüksarvatud teod seisnevad paljundusaparaadi ja kassettide muretsemises ning paljundusaparaadi tehnilises hoolduses. Tartu Linnakohtu
46. aprilli
47. a otsuses leiti, et T.T. pidevalt osales valeraha tegemise protsessis ning need teod on vaadeldavad kuriteo täideviimisena (tl 513). Valeraha valmistajana on kohus mõistnud osavõtmist valeraha tegemise protsessist, ükskõik milline ka ei ole isiku panus sellesse. Linnakohtu arvates koosneb valeraha valmistamise objektiivne külg paljudest toimingutest, mis igaüks eraldi teenib nende toimingute kogumis valeraha valmistamise eesmärki (tl 514). Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on nõustunud linnakohtu seisukohaga kriminaalseaduse kohaldamisel (tl 539). Riigikohus nendib, et sellise käsitluse juures jääb piiritlemata kuriteo täideviimine ja sellele kaasaaitamine. Taoline eristamine on aga kriminaalseaduse õigeks kohaldamiseks vajalik ning kohustuslik vastavalt KrK § 17 lg-le 3 ja lg-le
48. Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerib viimasel ajal kriminaalõiguse teoorias ja kohtupraktikas levinud kaastäideviimise mõistet laiendavat nn materiaal-objektiivset teooriat. Kaastäideviimise korral eeldatakse sel juhul nn funktsionaalset teovalitsemist - isikud tegutsevad üheskoos sel viisil, et neist igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et koosseisu realiseerimine peab sõltuma igast toimepanijast. Kui üks isik tegu ei valitse, ei ole ta ka kaastäideviija. Kaastäideviijatena on võimalik vaadelda ka nende isikute tegevust, kes realiseerivad üheselt üheaktilise või suvaliselt toimepandava kuriteo koosseisu, kusjuures seaduses sisalduv piirang (KrK § 17 lg 3 :"vahetult") välistab kaastäideviimise väga laia käsitluse. Teovalitsemise teooria kohaselt on kaasaaitaja tegevus küll tagajärje või täideviija poolt toimepandud põhiteo suhtes kausaalses seoses, kuid erinevalt kaastäideviimisest ei ole siin tegemist viimasele koosseisujärgsele tagajärjele vahetult eelneva teoga. Seega piiritleb kaastäideviimist kaasaaitamisest eelkõige tunnus "vahetult", kusjuures vahetu toimepanemine eeldab kaastäideviimise korral ühist teovalitsemist ning vahetut põhjuslikku seost - s. o põhjusliku ahela viimast lüli. Valeraha tegemise koosseis on eriline, sest see on tänapäeva tehnika, sh paljundustehnika kõrget taset silmas pidades tehnoloogiliselt väga spetsiifiline tegevus. Koopiaaparaadi muretsemine, selle hooldamine jms, on seejuures tehniline abi, mis ei ulatu valerahategemise tehnoloogiani selle täpses tähenduses. Sel juhul saab selle täideviija olla üksnes isik, kes rahatähe vahetult valmistas, st valitses tegu ehk rahatähe valmistamise toimingut. Kui aga eeldada, et valeraha tehnoloogiaid on mitmeid ning selles mõttes võib olla käsitletava koosseisu puhul tegemist suvalise tegevusega, siis ei saa ikkagi täideviijaks lugeda isikut, kelle tegevus ei seisnenud vahetult võltskupüüri väljalaskmises. Kuna Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole õigesti kohaldanud kriminaalmenetluse seadust ja kriminaalseadust, siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 43 lg-st 2, § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
49. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
50. juuni
51. a otsus T.T. süüdistusasjas.
52. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
53. Kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada ja kassatsioonkautsjon tagastada. Otsus jõustub
54. oktoobril
55. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep