3-1-1-99-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. septembril 1997. a Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas ava

§ 186järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Viljandi Maakohtu 13. juuni 1997. a otsusega tunnistati A. M. KrK §

§ 186järgi süüdi ja teda karistati Kr

K § 40 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 2 aastat ja 2 kuud. KrK § 47 kohaselt vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest 3-aastase katseajaga. Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslikul mittekohaldamisel kohustati A. M.-i kõrvaldama hiljemalt

1. juulil
2. a ASle Ü kuritegudega tekitatud hüvitamata kahju 93 619 kr ja sellest summast tasuma hiljemalt
3. juulil
4. a. 45 000 kr. A. M.-ilt mõisteti välja ASi Ü kasuks kuritegudega tekitatud heastamata kahju 93 619 kr. A. M.-i poolt kahju hüvitamiseks Viljandi Täitevbüroole üle kantud 5000 kr kohustati täitevbürool üle kandma ASi Ü arvele. Kohtuotsuse järgi tunnistati A. M. KrK §

§ 186järgi süüdi selles, et ta 22.

ja 23. augustil 1996. a kasutas ASi Ü Õismäe ja Viljandi kontoritest pettuse teel võõra vara saamiseks teadvalt võltsitud passi ja võltsitud volikirju, pettis nende dokumentide alusel välja L. R.-i, K.-M. M.-i, M. K., L.-M. T. ja A. I. erastamisväärtpaberite (EVP) arvetelt raha. Tsiviilhagejateks on tunnistatud L. R. 32 890 kr (243 630 EVP kr), K.-M. M. 10 336 kr (76 570 EVP kr), M. K. 779 kr (5776 EVP kr), L.-M. T. 18 839 kr (139 551 EVP

1. kr)ja A. I. 35 775 kr (265 000 EVP
2. kr)nõudes. Kannatanud ei soovinud rahalist hüvitust, vaid endise olukorra taastamist pangas EVP-de arvetena. Samuti on tunnistatud tsiviilhagejaks ka ASi Ü. Maakohus leidis, et lähtudes KrMK § 269 lg-test 1 ja 2 tuleb kohtualuse A. M.-i poolt tekitatud ja hüvitamata rahaline kahju 93 619 kr välja mõista ASi Ü kasuks. Maakohtu otsuse peale esitas ASi Ü esindaja vandeadvokaadi abi R.N. apellatsioonkaebuse. Kaebuses taotleti maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagisse puutuvas osas ASi Ü tunnistamise kohta tsiviilhagejaks. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 1997. a otsusega jäeti Viljandi Maakohtu 13. juuni 1997. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas ASi Ü esindaja vandeadvokaadi abi R.N. kassatsioonkaebuse. Kaebuses nenditakse, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses on vääralt tõlgendatud KrMK § 41 lg 1 sätteid, mille kohaselt võib tsiviilhagejaks olla kuriteo läbi varalist kahju kandnud isik. Ringkonnakohus on asunud ekslikule seisukohale, et AS Ü kannatanute EVP-de otsese valdajana on kandnud kuriteo läbi varalist kahju. Kassaatori väitel ei olnud ASi Ü kannatanute EVP-de otsene valdaja. Samuti on kassaatori arvates ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt on pank teinud rahalisi väljamakseid kannatanute erastamisväärtpaberikontodelt. Kassaator taotleb Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 1997. a ja Viljandi Maakohtu 13. juuni 1997. a otsuse tühistamist tsiviilhagisse puutuvas osas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil leidis prokurör, et ASi Ü on tunnistatud tsiviilhagejaks põhjendatult ning Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus tuleb jätta muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 1997. a otsus, millega jäeti muutmata Viljandi Maakohtu 13. juuni 1997. a otsus ASi Ü tsiviilhagejaks tunnistamises ja kohtualuse A. M.-i poolt tekitatud ja hüvitamata rahalise kahju väljamõistmises panga kasuks, on põhjendatud ja seaduslik ega kuulu AKKS §-s 64 sätestatud kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluste puudumisel tühistamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et ASi Ü tsiviilhagejaks tunnistamise vaidlustamine kassatsioonkaebuses ei ole põhjendatud. Nii nähtub ASi Ü direktori kohusetäitja V. R.-i 17. veebruari 1997. a kirjast, et AS Ü ei vaidle vastu tsiviilhagejaks tunnistamisele (tl 148). Toetudes sellele kirjale ja leides, et kuritegudega on ASle Ü tekitatud varalist kahju, tunnistati Viljandi Maakohtu 17. veebruari 1997. a määrusega ASi Ü kriminaalasjas tsiviilhagejaks (tl 154). Kuigi ASi Ü esindaja R.N. 12. juuni 1997. a avalduses palutakse ASi Ü mitte kaasata tsiviilkostjana (tl 189 ja 191), vaidlustatakse selles avalduses ning apellatsioon- ja kassatsioonkaebuses KrMK § 41 lg-le 1 viidates panga kaasamist kriminaalmenetlusse tsiviilhagejana. ASi Ü tunnistamine tsiviilhagejaks on kooskõlas KrMK § 42 lg 4 sätetega, mille järgi on kohtul õigus ka tsiviilhagi esitamata jätmise korral kohtuotsuse tegemisel oma algatusel otsustada kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Vastavalt KrMK § 275 lg 1 p-le 8 tuleb süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas näidata otsus tsiviilhagi rahuldamise või varalise kahju hüvitamise kohta, kui tsiviilhagi ei ole esitatud. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi järeldus ASle Ü kuritegudega varalise kahju tekitamise kohta on põhjendatud. Seejuures rõhutab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et ASi Ü teostas müügitehingu, ostes arvete omanikelt kuuluvad EVP-d päevakursiga ja tasudes nende eest sularahaga. Omanike nimel esines A. M., kes esitas võltsitud dokumendid, tõendamaks oma volitusi teha tehinguid omanike nimel. Seega tegutses A. M. ilma volitusteta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 103 lg 1 kohaselt on tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitusi, tühine. TsÜS § 66 lg 5 järgi peavad tühise tehingu järgi saadu pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Järelikult peab pank tagastama EVP-de arvete omanikele lepingu järgi saadu - EVP-d, võimatuse korral aga hüvitama need rahas. TsÜS § 103 lg 3 kohaselt on isikul, kes tegi tehingu isikuga, kellel ei olnud volitusi, õigus nõuda sellelt isikult kahju hüvitamist, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et isikul puudus volitus. Tekitatud kahjuks on A. M.-ile väljamakstud rahasummad, mille väljanõudmise õigus on ASil Ü volituseta esindajalt A. M.-ilt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 1997. a otsus A. M.-i süüdistusasjas KrK §

§ 186järgi muutmata.

1. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
2. septembril
3. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Herbert Lindmäe Jüri Rätsep