3-1-1-100-97

3-1-1-100-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Rätsep ja Jüri Ilvest vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja G. S. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 2; § 185 lg 2; § 197 lg 1 ja § 186 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. G. S. mõisteti Tartu Linnakohtu
3. aprilli
4. a otsusega süüdi KrK § 143 lg 2 p 2 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega 2 aastaks; § 185 lg 2 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega 3 kuuks; § 197 lg 1 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega 6 kuuks ning KrK § 186 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega 6 kuuks. KrK § 40 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 2 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Kohtla-Järve Linnakohtu
5. septembri
6. a otsusega mõistetud karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kohtualuse G. S. apellatsioonkaebuse alusel vaadati tema kriminaalasi apellatsiooni korras uuesti läbi ning Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. augusti
8. a otsusega jäeti Tartu Linnakohtu eeltoodud otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Samas tegi kriminaalkolleegium linnakohtu otsuses järgmised täpsustused: 1) loeti Tartu Linnakohtu
9. aprilli
10. a otsusega mõistetud karistusele KrK § 41 järgi osaliselt liitmiseks Kohtla-Järve Linnakohtu
11. septembri
12. a otsusega mõistetud karistus, mitte
13. septembri
14. a otsus, nagu oli ekslikult märgitud linnakohtu otsuse resolutiivosas; 2) loeti G. S. poolt ärakantud karistuse hulka tema poolt vahi all viibitud ajavahemik
15. juunist
16. a kuni
17. septembrini
18. a, s. o 3 kuud ja 21 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 9 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
19. veebruar 1996.a. Riigiprokuratuuri prokuröri Tatjana Vassilevskaja kassatsioonprotestis taotletakse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
20. augusti
21. a otsuse tühistamist G. S. mõistetud lõpliku karistuse täpsustamise osas. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud KrK § 41 sätteid ning palub saata kriminaalasja selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kassaator nõustub Tartu Linnakohtu otsusega G. S. mitme kohtuotsuse järgi mõistetud lõpliku karistusega ning leiab, et ringkonnakohtu täpsustus G. S. karistuse vähendamiseks oli ebaseaduslik. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetas kassatsioonprotesti, l e i d i s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. augusti
23. a otsus on seaduslik ega kuulu tühistamisele. Selles otsuses on õigesti märgitud, et ei Tartu Linnakohtu
24. aprilli
25. a otsusest ega ka Kohtla-Järve Linnakohtu
26. septembri
27. a otsusest nähtu kas karistuse mõistmisel G. S. arvestati tema poolt vahi all viibitud aeg karistuse tähtaja hulka vastavalt KrK § 45 nõuetele. Kriminaaltoimikust nähtub, et G. S. eelvangistus kestis
28. juunist kuni
29. septembrini
30. a ja ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigustatult arvestas eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka. Prokuröri seisukoht, et varem mõistetud karistuse osalisel liitmisel uuele karistusele on juba arvestatud vahi all viibimise aega, on oletuslik ega tulene kohtuotsusest. Kohtuotsusest peab otseselt nähtuma KrK § 45 nõuete täitmine, seda ei saa eeldada ega oletada. Samale seisukohale on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud ka varasemates otsustes ( III - 1/1 - 84/95, III - 1/3 - 28/96 ja III - 1/1 - 54/96). Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
31. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
32. augusti
33. a otsus G. S. süüdistusasjas jätta muutmata.
34. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
35. oktoobril
36. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistusja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Rätsep, Jüri Ilvest