Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualune Toomas Seger ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ning Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Tallinna Linnakohtu 23. aprilli 1997. a otsusega tunnistati Toomas Seger süüdi
lg 2 järgi ja teda karistati kaheaastase vabadusekaotusega.
alusel vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest kolmeaastase katseajaga.
Segerit rahatrahviga 200 päevamäära ulatuses, s. o 2000 krooni. Kohtuotsuse alusel tunnistati T. Seger
lg 2 järgi süüdi selles, et tema soetas Eesti Kaitseliidu liikmepileti alusel Soome Vabariigis Helsingis asuvast relvamüügifirmast OY Finn Enterprise Ltd relvi ja laskemoona ning toimetas ebaseaduslikult need Helsingist Tallinna suunduvatele laevadele ja varjatult tollikontrolli eest üle Eesti Vabariigi tollipiiri Tallinna Kesklinna sadamas. T. Seger toimetas Eestisse salakaubana relvi ja laskemoona 9 korral:
a juunikuust kuni
lg 2 järgi mõistetud karistuse osas ja tema karistamist vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Apellatsioonkaebuses taotles kohtualune T. Seger linnakohtu otsuse tühistamist tema süüdimõistmises
T. Segeri süüdimõistmist ja karistamist
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
Talle mõisteti
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas T. Segeri kaitsja vandeadvokaat Raivo Bergson kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses nenditakse, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium nõustus linnakohtu otsusega selles, et T. Segeri süü
Ringkonnakohus viitas seejuures AKKS § 29 lg-le 5, mille järgi on teise astme kohtul õigus mitte korrata oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi. Samas ei ole linnakohus T. Segeri süüd salakaubaveos motiveerinud.
kohaselt saab kriminaalvastutusele võtta isikut, kes on kuriteo toime pannud Eesti Vabariigi territooriumil. Kriminaalasjas ei ole tõendatud T. Segeri süü kauba olulises ulatuses ebaseaduslikus korras üle Eesti Vabariigi tollipiiri toimetamises. Relvakaupmees Sven Berndt William Wadstein väidab T. Segerit tundvat välimuse järgi, täpsustamata, missugune on T. Segeri välimus. Kuna kriminaalasjas ei ole toimetatud vastastamist ega äratundmiseks esitamist, ei ole välistatud, et S. B. W. Wadstein tunneb ennast Segeriks nimetanud ja temalt relvi ostnud isikut, mitte aga kohtualust ennast. Kassatsioonkaebuses väidetakse, et kohtualuse T. Segeri süü salakaubaveos ei ole tõendatud. Süüdimõistev kohtuotsus on motiveerimata ja tugineb oletustel. Kassaator taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse ja Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamist T. Segeri süüdimõistmises
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kohtualuse T. Segeri kaitsja vandeadvokaat R. Napa kassatsioonkaebust. Kohtualune T. Seger taotles enda õigeksmõistmist talle
Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee taotles Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, t u v a s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus T. Segeri süüdimõistmises ja karistamises
Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses tehtud viide Tallinna Linnakohtu otsusele AKKS § 29 lg 5 alusel on asjakohane. Alusetu on kassaatori väide selle kohta, et kriminaalasjas on kriminaalmenetluse seaduse nõudeid eirates jäetud T. Seger esitamata äratundmiseks relvakaupmees S. B. W. Wadsteinile ja toimetamata nende vastastamine, mistõttu ei ole tõendatud relvade ostmine kohtualuse poolt. Kui ülekuulatav väidab, et ta tunneb kuriteosündmusse puutuvat isikut ning nimetab tema nime, ja need ütlused ei ärata kahtlust, on äratundjale tuntud isiku esitamine äratundmiseks ülearune. Olulise vastuolu ilmnemisel ütlustes ei ole vastastamise korraldamine kohustuslik menetlustoiming. Sel puhul on kohtul õigus ise otsustada, kas vastuolu lahendamiseks on otstarbekas kasutada just vastastamist ja kas see on tõendamise seisukohalt vajalik. Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab kohtupraktikale toetudes, et
§-s 76 sätestatud kuriteo salakaubaveo objektiivse külje obligatoorseks elemendiks on tollikontrollile kuuluva kauba või muu väärtuse ebaseaduslik toimetamine üle tollipiiri. Seejuures võib kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseadusliku toimetamise fakti tõendada muuhulgas ka selle kauba või väärtuse leidmine, registreerimine või registreerimise katse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. detsembri 1996. a otsust I.M. süüdistuses
Eesti Kaitseliidu ja Kaitseliidu Lääne-Viru Maleva õiendite (tl 72, 74-75, 77-78) järgi oli T. Segeril arvel püstol Walther nr. 359922 ja Peeter Birkil püstol Taurus nr AMK
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.