3-1-1-115-97

3-1-1-115-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg, vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse alusel läbi kriminaalasja A. L. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi. Läbivaadatavas kriminaalasjas on veel süüdi mõistetud Sergei Redkin, kes ei ole kassatsioonkaebust esitanud. Kohtuistungist võtsid osa A. L. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a otsusega mõisteti A. L. süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja karistati vabadusekaotusega 5 aastat ja 6 kuud KrK § 47 sätete kohaldamisega tingimisi 3-aastase katseajaga. Maakohtu otsuse peale esitas Tartu abiprokurör Silva Peebo apellatsioonprotesti, milles ta taotles kohtualuse karistamist reaalse vabaduskaotusliku karistusega. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
5. augusti
6. a otsusega prokuröri protest rahuldati, maakohtu poolt mõistetud karistus tühistati ja A. L. karistati vabadusekaotusega 5 aastat ja 6 kuud noortevanglas. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A. L. kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kergema, vabadusekaotusega mitteseotud karistuse mõistmist. Kohtuistungil toetas kaitsja A. L. kaebust. Prokuröri leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, l e i d i s: Karistuse mõistmisel tuleb eelkõige lähtuda kuriteo raskusest. Kolleegium on seisukohal, et karistusest vabastamine on üldjuhul võimalik ainult vähemohtlike kuritegude eest. Üliraske kehavigastuse tahtlik põhjustamine, millele järgnes kannatanu surm, on I raskusastme kuritegu. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu otsusega selles, et arvestades toimepandud kuriteo raskust tuleb A. L. ja S. R. karistada vabadusekaotusega. Samas puuduvad ringkonnakohtu otsuses põhjendused, mis motiveeriksid 15-aastastele alaealistele niivõrd pikaajalise vabadusekaotuse mõistmist. Otsuses sisalduv järeldus, et ringkonnakohus rahuldab prokuröri apellatsioonprotesti selles toodud motiividel, ega pea vajalikuks neid motiive otsuses korrata, ei saa olla käsitletav kohtu enda põhistatud järeldusena AKKS § 29 lg 4 mõttes. Kuna vaidlustatud kohtuotsusega on kaaskohtualusele alaealisele S. R. mõistetud samuti pikaajaline vabadusekaotus, siis Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks kohtuotsuse tühistamist ka tema karistuse osas. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 4 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
7. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. augusti
9. a otsus A. L. ja S. R. karistamises KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
10. A. L. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Otsus jõustub
11. detsembril
12. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg