3-1-1-116-97

3-1-1-116-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja E. T. süüdistuses KrK § 165 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa E. T. kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu ja Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Pärnu Maakohtu
3. mai
4. a otsusega tunnistati E. T. süüdi KrK § 165 lg 1 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks KrK § 47 kohaldamisega tingimisi ühe aasta ja kuue kuulise katseajaga. KrK § 27 alusel võeti tal lisakaristusena kaheks aastaks õigus töötada Riigi Tolliametis ja EV Piirivalveametis. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi KrK § 164 lg 1 järgi D. L., kelle suhtes kohtuotsust vaidlustatud ei ole. E. T. mõisteti süüdi selles, et ta töötades alates
5. augustist
6. a Edela Tolliinspektuuri Pärnu Tollipunkti nooreminspektorina, kellega on Riigi Tolliamet
7. juulil
8. a sõlminud töölepingu nr. 943, andis juurdlusega täpselt tuvastamata ajal ajavahemikus 20.-
9. aprillil
10. a Ikla piiripunktis altkäemaksu summas 1000 krooni Pärnu Piirivalvepiirkonna Ikla kordoni kaadriallohvitser D. L. selle eest, et viimane sisestas ebaseaduslikult
11. aprillil
12. a kell 01.12 Ikla piiripunktis piirivalve arvutisse AS-le N. kuuluva veoauto VOLVO F12/46-146x2 reg. nr. 130 MAO haagisega reg. nr. 642 AX ja kell 01.13 AS-le B&D kuuluva veoauto VOLVO F12 reg. nr. 265 AFK haagisega reg. nr. 088 AC fiktiivse Eesti Vabariigist koormaga väljasõidu. E. T. ja tema kaitsja ühise apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma
13. septembri
14. a otsusega ülalkäsitletud kohtulahendi E. T. süüdimõistmises KrK § 165 lg 1 järgi ja tegi uue otsuse, millega mõistis E. T. KrK § 165 lg 1 järgi õigeks. Apellatsioonikohus jõudis järeldusele, et Pärnu Maakohus rajas süüdimõistva kohtuotsuse kaaskohtualuse D. L. ütlustele, mida muud tõendid ei kinnita. Tuvastamata on jäänud E. T. väidetud kuriteo motiiv, tema seos fiktiivselt sisestatud autonumbritega või et ta oleks palunud D. L. sisestada andmeid mingi huvitatud isiku palvel. Kohtukolleegium ei pidanud D. L. poolt antud üldsõnalisi ütlusi, mis ei leidnud eeluurimise ega kohtuliku uurimise käigus kinnitust ühegi teise tõendiga, piisavaks aluseks, millele rajada süüdimõistev kohtuotsus E. T. suhtes. Püsinud kahtlused tõlgendas apellatsioonikohus kohtualuse kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. septembri
16. a otsuses E. T. suhtes väljendatud järeldustega ei nõustu riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, kes peab oma kassatsioonprotestis E. T. õigeksmõistmist põhjendamatuks põhjusel, et D. L. ütlustele on alusetult omistatud rõõna, mitte usaldusväärse süüdimõistmise aluse tunnused. Kassaator leiab, et mõlema kohtualuse süüdimõistmiseks oli võrdne tõenduslik alus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära õigeksmõistetu kaitsja vandeadvokaat E. Tartu seletuse, kes pidas apellatsioonikohtu järeldusi asjakohasteks ning Riigiprokuratuuri prokurör T. Vassilevskaja seletuse, kes toetas kassatsioonprotesti, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. septembri
18. a otsuse järeldused tulenevad kriminaalasjas kogutud tõendite analüüsist, milles on lähtutud KrMK §-s 50 sätestatud alustest. Apellatsioonikohus on õigesti järeldanud, et D. L. poolt antud E. T. altkäemaksu andmises süüstavad ütlused, mis ei ole eeluurimise ega kohtuliku uurimise käigus leidnud kinnitust ühegi teise tõendiga, ei saa olla piisavaks süüdimõistmise aluseks ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei saa nõustuda kassaatoripoolse tõendite kogumi analüüsiga, milles ekslikult võrdsustatakse hulgalt ja kvaliteedilt D. L. ja E. T. süüstavad tõendid. D. L. õigusvastane tegevus ja selle motiivid on lisaks süüdlase omaksvõtule tõendatud dokumentidega, mis seostavad ta nimeliselt veoste fiktiivsete väljasõitude vormistamisega, kannete fiktiivsust kinnitavad asjas üle kuulatud tunnistajad. Kogutud tõendid on sisulises kooskõlas D. L. inkrimineerituga ja kinnitavad seda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
19. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
20. septembri
21. a otsus E. T. õigeksmõistmises KrK § 165 lg 1 järgi jätta muutmata.
22. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
23. novembril
24. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher