3-1-1-118-97

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM 3-1-1-118-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Aleksander Mitrohhini süüdistuses KrK § 184 lg 1 ja § 207 lg 3 p 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti A. Mitrohhin kohtu alla süüdistatuna selles, et ta
3. oktoobril
4. a kella 13.30 paiku Ida-Viru maakonnas Vasknarva külas koos Anatoli Raibuškiniga, Ilja Vastšjonokiga ja N. V-ga pani toime võõra vara s. o 40 kalapüügivõrgu väljapressimise M. S-ilt. Seejärel umbes kella 14.00 paiku kohtas ta Vasknarva külas koos A. Raibuškiniga, I. Vastšjonokiga ja N. V-ga kannatanu M. S-i ja tema abikaasat koos alaealiste lastega. A. Mitrohhin lõi M. S-i rusikaga näkku ning ähvardas teda tappa. Eelkirjeldatud tegevust jälgis aknast M. S-i isa V. S. Nähes A. Mitrohhini käes tema poja suunas sihitud püstolit, hüppas ta aknast välja ning karjus Mitrohhini suunas. Seejärel sihtis A. Mitrohhin V. S-i ning tahtes teda tappa, vajutas päästikule. Lasku ei toimunud. Peale ebaõnnestunud katset vinnastas ta uuesti relva, sihtis veelkord V. S-i ja lasi mööda. Kohtueelsel uurimisel kvalifitseeriti A. Mitrohhini kuriteod M. S-i suhtes KrK § 142 lg 2 p-de1, 2, 3 ja 4 ning V. S-i suhtes § 15 lg 2 ja § 101 p 1 järgi. Peale selle anti A. Mitrohhin kohtu alla süüdistatuna KrK § 207 lg 2 järgi selles, et ta
5. oktoobril
6. a kandis ja kasutas ilma vastava loata ebaseaduslikult püstolit TT ning tulistas sellest eeltoodud ajal ja kohas. A. Mitrohhin anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 207 lg 3 p 1 järgi selles, et
7. detsembril
8. a kella 22.00 paiku peeti ta kinni koos püstoliga TT ja kuue padruniga korteris aadressil KohtlaJärve Toome pst 7-
9. Veel anti A. Mitrohhin kohtu alla süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Ida-Viru Maakohtu
10. juuni
11. a otsusega mõisteti A. Mitrohhin süüdi KrK § 195 lg 3 ja § 207 lg 3 p 1 järgi. Lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning § 142 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi mõisteti A. Mitrohhin õigeks süütõendite puudumise tõttu. Sama otsusega mõisteti süüdi ka A. Raibuškin, I. Vastšjonok ja N. V.. Maakohus tuli järeldusele, et ei leidnud tõendamist A. Mitrohhini tahtlus tappa V. S-i ning et ta tulistas vaid kannatanu hirmutamiseks. Maakohtu otsuses märgitakse, et A. Mitrohhin pani tulirelva kasutades toime tahtlikud teod, mis rikkusid jämedalt avalikku korda, olid eriti jõhkrad ja olid seotud vastuhakkamisega ühiskondlikku korda kaitsvale isikule ning olid toime pandud isiku poolt, kellel on kustumata karistatus huligaansuse eest. Samuti leidis kohus, et puuduvad objektiivsed tõendid kohtualuse poolt M. S-ile vägivallaähvardusel mingite varaliste nõudmiste esitamise kohta. 2 Kohus kvalifitseeris
12. oktoobri
13. a episoodi süüdistuses KrK § 207 lg 2 järgi ümber KrK § 207 lg 1 järgi, kuid leidis samas, et nii eeltoodud, kui ka
14. detsembri
15. a toimepandud episood süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 1 järgi ei vaja eraldi kvalifitseerimist, kuna need on täielikult hõlmatud KrK § 207 lg 3 p 1 dispositsiooniga. Ida-Viru Maakohtu
16. juuni
17. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune A. Mitrohhin ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Politšev. Apellandid vaidlustasid kohtualuse tegutsemise huligaansel ajendil. A Mitrohhin väitis, et kandis kaasas gaasipüstolit ning et korterist aadressiga Toome pst 7-2 äravõetud püstol ei ole tema oma. Apellant S. Politšev palus kohtualuse episoodis kannatanu M. S-i suhtes süüdistuses KrK § 195 lg 3 järgi ümber kvalifitseerida KrK § 188 järgi ning süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 1 järgi õigeks mõista. Ringkonnakohtu istungil loobus kaitsja oma kaebusest osas, milles taotles A. Mitrohhini M. S-i vastu suunatud kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 188 järgi ning palus oma kaitsealuse ka selles episoodis õigeks mõista kaitseõiguse rikkumise tõttu. Veel taotles kaitsja A. Mitrohhinile mõistetud karistuse kergendamist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. septembri
19. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu otsus A. Mitrohhini süüdimõistmises KrK § 195 lg 3 järgi, tulirelva ja laskemoona omandamises
20. oktoobril
21. a ja
22. detsembril
23. a ning karistuse mõistmise osas KrK § 207 lg 3 p 1 järgi. A. Mitrohhin tunnistati süüdi KrK § 184 lg 1 järgi ja teda karistati arestiga 3 kuud. Süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 1 järgi karistati teda vabadusekaotusega 2 aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vabadusekaotust. Tulirelva ja laskemoona omandamises eeltoodud kuupäevadel mõisteti kohtualune õigeks. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Kriminaalkolleegium leidis, et M. S-i suhtes toime pandud kuriteo ümberkvalifitseerimine KrK § 195 lg 3 järgi on seaduslik ning uus süüdistus ei erine oluliselt oma sisult varemesitatud süüdistusest. M. S-i suhtes toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 195 lg 3 järgi pidas ringkonnakohus ekslikuks, sest maakohtu otsuse kohaselt mõisteti A. Mitrohhin M. S-i suhtes toimepandud väljapressimises õigeks ning M. S-i suhtes huligaansuse toimepanemises pole A. Mitrohhinile süüdistust esitatud. V. S-i suhtes toimepandud huligaansuse kvalifitseeris ringkonnakohus ümber KrK § 184 lg 1 järgi. Tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku omandamise episoodides
24. oktoobril ja
25. detsembril
26. a. mõistis ringkonnakohus A. Mitrohhini õigeks süütõendite puudumise tõttu. Kohtuotsuse kohaselt on A. Mitrohhini poolt tulirelva ja laskemoona kandmine teistkordselt ning selle kasutamine KrK § 207 lg 3 p 2 järgi õigesti kvalifitseeritud. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
27. septembri
28. a otsuse peale on esitanud kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör Helen Hiiemäe ning kassatsioonkaebuse A. Mitrohhini kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Politšev. Kassatsioonprotestis taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu, mis väljenduvat A. Mitrohhini kuriteo ebaõiges ümberkvalifitseerimises. Prokurör ei nõustu kriminaalkolleegiumi seisukohaga, et A. Mitrohhini tegu M. S-i vastu ei saa kvalifitseerida huligaansusena, kuna selles episoodis on kohtualune väljapressimises õigeks mõistetud. Kassaator leiab, et A. Mitrohhini süüdimõistmine KrK § 195 lg 3 järgi on põhjendatud, kuna oma käitumisega avaldas ta äärmist lugupidamatust mitte konkreetsete isikute, vaid ühiskondliku korra vastu. Kaitsja kassatsioonkaebuses väidetakse, et A. Mitrohhinile süüksarvatud tapmiskatse ümberkavalifitseerimisega huligaansuseks rikuti KrMK § 215 sätteid, mis tõi kaasa kohtualuse kaitseõiguse rikkumise kohtus. Veel vaidlustab kaitsja A. Mitrohhini põhjendamatu süüdimõistmise KrK § 184 lg 1 järgi. Samas leiab kassaator, et ringkonnakohus, mõistes A. Mitrohhini süüdi KrK §207 lg 3 p 1 järgi, on jätnud kõrvaldamata vastuolud ja kahtlused tunnistajate ütlustes nii kohtueelse uurimise kui ka kohtuliku arutamise käigus. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ning kassatsioonprotesti rahuldamist, leidis: A. Mitrohhinile eeluurimisel KrK § 142 lg 2 p-de 1,2,3 ja 4 järgi esitatud süüdistus hõlmab tema tegevust alates
29. oktoobri 1996.a keskpäevast, mil asuti sõitma S-ide elukohta, M. S-i löömist rusikaga, tema suunas püstoliga sihtimist ning V. S-i suunas tulistamist. Ida-Viru Maakohus on oma otsusega A. Mitrohhini KrK § 142 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõistnud. Samas on kohus tuvastanud, et kohtualune, ähvardades püstoliga M. S-i ning rünnates ja lüües põhjusetult, naise ja laste juuresolekul talle varem tundmatut inimest, pani toime KrK § 195 lg -s 3 ettenähtud kuriteo. Selles kuriteos mõisteti A. Mitrohhin ka süüdi. Seega ei vasta kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriv osa KrMK § 274 sätestatule. Riigikohtu kriminaalkollegium leiab, et tegemist on olulise kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega, kuna kohtuotsusest ei selgu, millises süüdistuses on kohtualune süüdi-, millises aga õigeks mõistetud, sest osa tegevuste eest, mis olid eeluurimisel inkrimineeritud KrK § 142 järgi, on A. Mitrohhin süüdi tunistatud kuritahtlikus huligaansuses. Tuvastanud, et A. Mitrohhinil puudus S-ide juurde sõites väljapressimise eesmärk, tulnuks kohtul vaadelda kogu tema järgnevat tegevust kogumis ning otsustada, kas tema käitumises esineb mingi kuriteo koosseis, millise kriminaalkoodeksi paragrahvi järgi see kvalifitseerub ning kas tema tegevust on võimalik kohtus ilma KrMK § 215 sätteid kohaldamata ümber kvalifitseerida. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumil puudus võimalus seda viga parandada, kuna apellatsiooni piirid määras üksnes kaitsja poolt esitatud apellatsioonkaebus. Kuna eelnevast tulenevalt ei käsitlenud ringkonnakohus vaidlustatavat kuriteoepisoodi täies mahus vaid üksnes alates vahetust ründest V. S-i vastu, pole ringkonnakohtus seda episoodi arutatud igakülgselt ja täielikult, nagu seda nõuab KrMK §
30. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et ringkonnakohtus on vastavalt seaduse nõuetele analüüsitud tõendeid, mis kinnitavad A. Mitrohhini süüd KrK § 207 lg 3 p 1 järgi ning talle on mõistetud karistus Kriminaalkoodeksi IV peatüki sätteid järgides. Seetõttu ei leia kriminaalkolleegium alust kaitsja kassatsioonkaebuse rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
31. septembri
32. a otsus Aleksander Mitrohhini süüditunnistamises KrK § 184 lg 1 järgi ja talle mõistetud lõpliku karistuse osas, samuti tühistada Ida-Viru Maakohtu
33. juuni
34. a otsus Aleksander Mitrohhini õigeksmõistmises KrK § 142 lg 2 p-de 1,2,3 ja 4 järgi ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Ida-Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioonprotest ja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
35. novembril
36. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Ilvest Herbert Lindmäe