← Eesti

3-1-1-120-97

Obsah (4)§ 195§ 41§ 139§ 47

3-1-1-120-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 2. detsembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avali

§ 195lg 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee Pärnu Linnakohtu 27. mai 1997. a otsusega mõisteti A. K. süüdi

§ 195

lg 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 2 aastaks.

§ 41

alusel liideti sellele karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Mõistetud karistusele liidetud Pärnu Linnakohtu 29. juuni 1995. a otsusega oli A. K. süüdi tunnistatud

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda oli karistatud 2 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega.

§ 47

alusel oli ta vabastatud kolme aastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Pärnu Linnakohtu

  1. mai
  2. a otsuse alusel võeti A. K. vahi alla ning karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtuotsuse tegemise kuupäev s. o
  3. mai 1997 a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  4. septembri
  5. a otsusega jäeti Pärnu Linnakohtu otsus muutmata ning A. K. kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa apellatsioonkaebus kohtualusele reaalse vabadusekaotusliku karistuse mõistmise peale rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  6. septembri
  7. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu A. K. Kassaator leiab, et Tallinna Ringkonnakohus pole arvestanud lõpliku karistuse mõistmisel eelvangistuses viibitud aega s. o
  8. novembrist
  9. a kuni
  10. jaanuarini
  11. a ning palub kandmisele kuuluvast karistusest selle ajavahemiku maha arvata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist, leidis: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. K. viibis talle Pärnu Linnakohtu
  12. juuni
  13. a otsusega süüksarvatud tegudes eeluurimisel vahi all
  14. augustist
  15. a kuni
  16. augustini
  17. a, s. o 8 päeva ning
  18. novembrist
  19. a kuni
  20. jaanuarini
  21. a, s. o 58 päeva. Vastavalt

§-le 45 arvestab kohus eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka. Seda seadusesätet pole Pärnu Linnakohus oma

  1. juuni
  2. a otsuses järginud, mistõttu A. K. karistuse tähtaja hulka on jäänud ebaõigesti arvamata 66 päeva. Kuna kohtuotsuste kogumi järgi mõistetud karistuse kandmise aja alguseks on loetud teise kohtuotsuse tegemise päev -
  3. mai
  4. a, siis tuleb selle kohtuotsusega mõistetud lõplikust karistusest maha arvata 66 päeva, mille osas A. K. on karistus kantud enne
  5. maid
  6. a. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  7. septembri
  8. a otsus ja Pärnu Linakohtu
  9. mai
  10. a otsus A. K.

§ 41

järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 /kaks/ aastat 3 /kolm/ kuud ja 24 /kakskümmend neli/ päeva vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. A. K. kassatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsus jõustub 2. detsembril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.