← Eesti

3-1-1-122-97

3-1-1-122-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 2. detsembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas a

§ 107lg 2 p 1 ning § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kannatanu V. T. ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kohtuistungil osales tõlk Lüüli Lomp. Narva Linnakohtu

  1. aprilli
  2. a otsusega tunnistati M. R. ja S. S. KrK § 107 lg 2 p 1 ning § 142 lg 2 pde 2, 3 ja 4 järgi süüdi ja neid karistati KrK § 107 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 7 aastat ning § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud. Karistuste osalisel liitmisel KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti M. R. ja S. S. lõplikuks karistuseks 8 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega tunnistati KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süüdi V. S. ning § 142 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi A. B. ja A. Z., kelle suhtes kohtuotsust ei ole vaidlustatud. Kohtuotsuse järgi mõisteti M. R. ja S. S. KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süüdi selles, et nad koos V. S.
  3. a novembrikuu algul Narvas X mnt 55 asuvas baaris A. nõudsid kannatanult A. D., kes oli koos S. T. teinud ettepaneku müüa nendele püstoli, kuid jätnud selle toomata, 1500 krooni teostamata jäänud relvatehingu eest.
  4. novembril
  5. a viisid M. R. ja S. S., A. D.-i Narvas X mnt 63 majja, nõudsid temalt tapmise ähvardusel 1500 krooni ja sundisid teda kirjutama selle summa kohta võlakirja. Järgmisel päeval sõitsid S. S. ja V. S. sõiduautol Fiat registrimärgiga 369 NAC A. D. elukohta ja võtsid talt Narvas Y tn 14a juures ära 200 krooni ja omavalmistatud raketi võlaks arvatud summa katteks.
  6. novembril
  7. a tulid A. B. ja A. Z. A. D.-i elukohta Narvas Y tn 16-26, kus nõudsid võlaks loetud summa tasumist. Samal päeval andis A. D. V. S.le 1100 krooni, kes edastas saadud raha S. S.-le. 1995.a novembrikuus M. R., S. S. ja V. S. nõudsid tapmise ähvardusel S. T. vanematelt I. T. ja V. T. Narvas
  8. juuli t 29-40 seoses teostamata relvatehinguga 6000 krooni. Samuti mõisteti M. R. ja S. S. KrK § 107 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et nad peksid
  9. detsembril
  10. a Narvas Z tänaval garaažikooperatiivi H. juures S. T. rusikate ja jalgadega kättemaksuks selle eest, et neile keelduti maksmast nõutud 6000 krooni. Peksmisel tekitatud üliraske kehavigastuse tõttu suri kannatanu S. T.
  11. detsembril
  12. a Narva Linnahaiglas. Narva Linnakohtu otsuse peale esitasid kohtualune M. R. ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov, kohtualuse S. S. kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski ning kannatanud I. T. ja V. T. apellatsioonkaebused. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  13. augusti
  14. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
  15. aprilli
  16. a otsus kohtualuste M. R. ja S. S. süüditunnistamise osas KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ning kriminaalasi saadeti selles osas Narva Linnakohtule uueks arutamiseks. Narva Linnakohtu otsus kohtualuste M. R. ja S. S. süüdimõistmises KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi jäeti muutmata. Apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid kohtualune M. R. ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belov ning kohtualune S. S. ja tema kaitsja vandeadvokaat V. Rogulski, samuti kannatanud I. T. ja V. T. kassatsioonkaebused. Ühtlasi esitasid kannatanud I. T. ja V. T. kohtualuse M. R. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S . Belovi kassatsioonkaebuse kohta kirjaliku seletuse ja vastuväited. Kohtualuse M. R. kassatsioonkaebuses eitab kassaator talle süüksarvatud kuritegude toimepanemist ja taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist või tema vabastamist vahi alt ja kriminaalasja saatmist täiendavaks eeluurimiseks. Kohtualuse M. R. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. B. kassatsioonkaebuses väidetakse, et tema kaitsealuse süüdimõistmine KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi on kohtuotsustes motiveerimata. Seejuures on M. R. süüdi mõistetud KrK § 142 lg 2 p 4 järgi, kuigi Narva Linnakohtu otsuses nenditakse, et M. R. varasem karistatus KrK § 139 järgi on kustunud. M. R. osalemine talle KrK § 107 lg 2 p 1 järgi süüksarvatud teos ei ole tõendatud, mistõttu kohtualune tulnuks mõista ka selles osas õigeks. Kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist M. Rumjantsevi süüditunnistamises ja karistamises KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi, samuti tema

§ 107lg 2 p 1 järgi kriminaalasja saatmises Narva Linnakohtule uueks arutamiseks.

Kassaator taotleb kohtualuse M. R. vabastamist vahi alt. Kohtualune S. S. eitab kassatsioonkaebuses talle süüksarvatud tegude toimepanemist ja taotleb enda õigeksmõistmist. Kohtualuse S. S. kaitsja vandeadvokaat V. Rogulski kassatsioonkaebuses kinnitatakse, et tema kaitsealune ei ole talle süüksarvatud tegusid toime pannud ning on KrK § 107 lg 2 p 1 ja § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süüdi mõistetud alusetult. Linna- ja ringkonnakohtu otsustega arvestati S. S. karistuse kandmise aja sisse eelvangistusaeg 3. veebruarist 1995. a kuni 28. märtsini 1995. a. Tegelikult oli S. S. vahi all alates 2. veebruarist 1996. a. Kassaator taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist S. S.

§ 107

lg 2 p 1 järgi kriminaalasja Narva Linnakohtule uueks arutamiseks saatmise ning S. S.

§ 142

lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi Narva Linnakohtu otsuse muutmata jätmise, samuti tõkendi - vahi all pidamine - kohaldamise osas. Kannatanute I. T. ja V. T. kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist M. R. ja S. S. süüdistusesKrK § 107 lg 2 p 1 järgi kriminaalasja saatmise osas Narva Linnakohtule uueks arutamiseks. Samuti taotlevad kannatanud tsiviilhagi rahuldamist. Kohtualuste M. R. ja S. S. süüdimõistmist KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi kassatsioonkaebuses ei vaidlustata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kannatanu V. T. kassatsioonkaebust. Prokurör leidis, et M. R. ja S. S.

§ 107

lg 2 p 1 järgi kriminaalasja saatmine Narva Linnakohtule uueks arutamiseks on väär ja taotles kriminaalasja saatmist selles osas uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

  1. augusti
  2. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus M. R. ja S. S. süüditunnistamises KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja saadeti kriminaalasi kooskõlas AKKS § 39 lg 3 p 7 sätetega selles osas Narva Linnakohtule uueks arutamiseks. Seejuures on ringkonnakohus oma otsuses üksikasjalikult motiveerinud, mispärast ta on hinnanud tõendeid esimese astme kohtust erinevalt. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub selles osas ringkonnakohtu järeldustega. Samas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse kohtualuste M. R. ja S. S. süüditunnistamises KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi muutmata ning vastavalt AKKS § 29 lg-le 5 ei korranud ta oma otsuses linnakohtu põhjendusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu selles osas ringkonnakohtu lahendiga ja märgib, et ringkonnakohus võib vastavalt AKKS § 29 lg-le 5 viidata esimese astme kohtu otsuses esitatud põhjendustele üksnes siis, kui selle kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas on näidatud kohtulikul arutamisel kindlakstehtud asjaolud ja tõendid, mille põhjal on need asjaolud tuvastatuks loetud, ning motiivid, miks kohus rajas oma otsuse nimelt nendele tõenditele ja luges mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Linnakohus on küll põhjendanud, mispärast ei saa pidada usaldusväärseteks mõne tunnistaja ütlusi, kuid jätnud veenvalt põhistamata, millistele konkreetsetele tõenditele on ta rajanud oma otsuse M. R. ja S. S. süüdimõistmisel KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi. Nii märgitakse linnakohtu otsuses, et kohtualuste süü on selles osas tuvastatud kaaskohtualuse V. S. ütlustega, mille õigsuses ei ole alust kahelda, kogumis muude tõenditega. Seejuures on jäetud lähemalt analüüsimata, millised muud tõendid sellesse kogumisse kuuluvad. Ka puudutavad kohtuostuses esitatud V. S. ütlused üksnes M. R. osalemist
  5. detsembril
  6. a S. T. üliraske kehavigastuse tekitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab, et M. R. ja S. S. süüksarvatud väljapressimine ja sellele järgnenud üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm, on omavahel lahutamatult seostatud teod. Sama asjaolu nenditakse ka Narva Linnakohtu otsuses. Sellest tulenevalt mõjustab kohtualustele KrK § 107 lg 2 p 1 järgi süüksarvatud tegude arutamine lahus neile KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süüksarvatud tegudest kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset lahendamist. Samuti tingib kriminaalasja ositi arutamine, et samas kriminaalasjas tehakse kaks kohtuotsust. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  7. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  8. augusti
  9. a otsus ja Narva Linnakohtu
  10. aprilli
  11. a otsus M. R. ja S. S.

§ 142

lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi ja saata kriminaalasi ka selles osas Narva Linnakohtule uueks arutamiseks.

  1. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  2. augusti
  3. a ostus muutmata.
  4. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
  5. Tagastada kannatanu I. T. kassatsioonikautsjon. Kohtuotsus jõustub
  6. detsembril
  7. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.