3-1-1-124-97

3-1-1-124-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja E. P. süüdistuses KrK § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu E. P., tema kaitsja vandeadvokaat Raul Oberg ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. E. P. oli kohtu alla antud süüdistuses KrK § 2102 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi. Pärnu Linnakohtu
3. aprilli
4. a otsusega tunnistati E. P. süüdi KrK § 2102 lg 2 p 1 järgi selles, et ta ostis edasiandmise eesmärgil ja andis edasi narkootilisi aineid. Nimetatud kohtuotsusega karistati E. P. kolmeaastase vabadusekaotusega ja vabastati KrK § 47 alusel kolme aastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Sama kohtuotsusega oli KrK § 2102 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistatud ka R. T. Prokuröri apellatsioonprotestis taotleti Pärnu Linnakohtu
5. aprilli
6. a otsuse osalist tühistamist, nii E. P. kui R. T. süüditunnistamist KrK § 2102 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi ning nende karistamist vabadusekaotusega. Apellatsioonprotesti alusel tühistati Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. oktoobri
8. a otsusega osaliselt Pärnu Linnakohtu
9. aprilli
10. a otsus E. P. poolt toimepandud kuriteo kvalifikatsiooni ja talle mõistetud karistuse osas. E. P. tunnistati süüdi KrK § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning teda karistati kaheaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Muus osas jäeti Pärnu Linnakohtu
11. aprilli
12. a otsus muutmata. E. P. kaitsja vandeadvokaat R. Obergi kassatsioonkaebuses vaidlustatakse kaitsealuse süüditunnistamine KrK § 2102 lg 2 p 4 järgi ja taotletakse kriminaalasja saatmist apellatsioonikohtule uueks arutamiseks. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on lugenud põhjendamatult tuvastatuks, et E. P. müüs narkootilisi aineid suures koguses. Kohtuistungil esitatud seletuses toetasid süüdimõistetu E. P. ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Oberg kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. Vandeadvokaat R. Oberg rõhutas, et, Eesti Vabariigis piiritleti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suured kogused alles Vabariigi Valitsuse
13. novembri
14. a määrusega nr
15. Enne selle määruse kehtestamist ei olnud kassaatori sõnul Eesti Vabariigis üldse võimalik kvalifitseerida kuritegu KrK § 2102 lg 2 p 4 järgi. Prokuröri seletuses taotleti ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmata jätmist ning rõhutati, et tegelikult peaks käsitletava kuriteo eest üldpreventiivsetel kaalutlustel karistus veelgi raskem olema. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. oktoobri
17. a otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ei saa nõustuda kassaatori väitega, et enne Vabariigi Valitsuse
18. novembri 1997 a määruse nr 229 kehtestamist ei olnud Eesti Vabariigis võimalik kvalifitseerida kuritegu KrK § 2102 lg 2 p 4 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kriminaalseaduse nimetatud sätte puhul, millega kehtestatakse kriminaalvastutus narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, veo või edasisaatmise eest edasiandmise eesmärgil, samuti edasiandmise eest, ei ole iseenesest tegemist blanketse dispositsiooniga. See tähendab, et ajal, mil ei olnud normatiivselt kindlaks määratud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suurt kogust, kuulus suure koguse kindlaksmääramine kohtu pädevusse. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. oktoobri
20. a otsuses on põhjendatult märgitud, et kuna E. P. poolt ebaseaduslikult omandatud narkootilise ja psühhotroopse aine kogusest piisas kuni 100-le isikule ühekordseks manustamiseks või samaks arvuks müügikordadeks narkosõltuvatele isikutele, siis on antud juhul alust rääkida narkootilise või psühhotroopse aine suurest kogusest. Seejuures peab Riigikohtu kriminaalkolleegium siiski vajalikuks rõhutada, et erinevate narkootiliste või psühhotroopste ainete kogused, mille ebaseaduslik omandamine on inkrimineeritud E. P., on käsitatav suure kogusena ka Vabariigi Valitsuse
21. novembri
22. a määruse nr 229 lisa kohaselt ja seega puudub alus tõstatada võimalikku küsimust karistust kergendava seaduse tagasiulatuvast jõust. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses märgituga ka selles, et E. P. poolt toimepandud kuriteo üldohtlikkust arvestades ei ole üldpreventiivsetel eesmärkidel põhjendatud tema tingimuslik karistusest vabastamine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
23. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. oktoobri
25. a otsus E. P. süüdistuses KrK § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi jätta muutmata.
26. Vandeadvokaat Raul Obergi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
27. detsembril
28. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep