3-1-1-127-97

3-1-1-127-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ja liikmed Lea Kalm ning Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Pavel Artjuhhovi süüdistuses KrK § 100 ja § 207 lg 1 järgi. Käsitletavas kriminaalasjas on veel süüdi mõistetud Sergei Matvejev KrK § 180 ja § 181 järgi, kuid tema ei ole kassatsioonkaebust esitanud. Kohtuistungist võtsid osa P. Artjuhhovi kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson, kannatanu esindaja vandeadvokaat Natalja Lausmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P. Artjuhhov mõisteti Harju Maakohtu
3. juuni
4. a otsusega süüdi KrK § 100 järgi selles, et ta
5. septembril
6. a kella kolme paiku öösel sõidutas Harjumaal Kuusalu vallas asuvasse metsa Irma Kelu, peksis teda käte ja jalgadega ning seejärel tappis kannatanu, tulistades talle TT püstolist lasu pähe. P. Artjuhhovile KrK § 207 lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegu seisnes selles, et ta omas ja hoidis ebaseaduslikult püstolit TT ja padrunit, millega tappiski I. Kelu. P. Artjuhhovit karistati KrK § 100 järgit 10-aastase vabadusekaotusega ja KrK § 207 lg 1 järgi 2-aastase vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti 10 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kriminaalasi vaadati läbi kaitsja apellatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. septembri
8. a kohtuistungil, maakohtu otsus P. Artujuhhovi suhtes jäeti muutmata. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualuse P. Artjuhhovi kaitsja vandeadvokaat A. Jakobson, kes taotleb otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kaebuses väidetakse, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu järeldused on rajatud mitteusaldusväärsetele ja vastuolulistele tõenditele, ega vasta kriminaalasja tehioludele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil kaitsja A. Jakobson toetas esitatud kassatsioonkaebust; kannatanu esindaja N. Lausmaa ja prokurör T. Vee arvasid, et ringkonnakohtu otsus ei kuulu tühistamisele ja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on P. Artjuhhovi süüdimõistmise I. Kelu tahtlikus tapmises lugenud tõendatuks Harju Maakohtu
9. juuni
10. a otsuses toodud põhjendustel ega pole pidanud vajalikuks neid korrata. Vastavalt AKKS § 29 lg-s 5 sätestatule on ringkonnakohtul õigus oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi mitte korrata, kui esimese astme kohtu otsus jääb muutmata. Samas ei vabasta nimetatud säte ringkonnakohut kohustusest kontrollida esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust esitatud apellatsioonkaebuse piirides. Ringkonnakohtu otsuses leiti, et kohtualuse P. Artjuhhovi süüd tõendavad asjaolud I. Kelu tahtlikus tapmises on üksikasjalikult kirjeldatud maakohtu otsuses ja nende tõendite analüüs on õige. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et niivõrd keerulises kriminaalasjas vastuoluliste tõendite analüüsi tulemusena põhinev süüdimõistmine, vajab motiveeritumat käsitlemist ka ringkonnakohtu otsuses. Käsitletavas otsuses puuduvad ringkonnakohtu järeldused apellatsioonkaebuse põhjendamatuse kohta. Otsuses sisalduvast väitest:"apellatsioonkaebuse motiivid ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks", ei nähtu, millel taoline ringkonnakohtu järeldus tugineb. AKKS § 29 lg-s 5 antud õigus mitte korrata esimese astme kohtu põhjendusi, ei välista ringkonnakohtu kohustust täita samaaegselt AKKS § 29 lg-s 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt otsuse motiveerivas osas märgitakse järeldused kaebuse või protesti põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, samuti tõendid, millele on kohtu järeldus rajatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses toodud väitega, et Harju Maakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Maakohus on üksikasjalikult analüüsinud kõiki kriminaalasjas leiduvaid tõendeid ja kooskõlas kriminaalmenetluse nõuetega näidanud kohtuotsuses ära motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseteks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt AKKS § 29 lg-s 4 sätestatu mittenõuetekohast täitmist ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium AKKS § 39 lg 4 mõttes selliseks kriminaalseaduse oluliseks rikkumiseks, mille tõttu tuleks ringkonnakohtu otsus tühistada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. septembri
12. a otsus Pavel Artjuhhovi süüdistusasjas muutmata. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub
13. detsembril
14. a ega kuulu edasikaebamisel. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep