Obsah (4)
§ 139§ 185§ 143§ 1863-1-1-129-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. detsembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Herbert Lindmäe vaatas avalik
§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 143 lg 2 p 2; § 185 lg 2 p 2 ning § 186 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Tartu Linnakohtu
- mai
- a otsusega mõisteti I. A. süüdi KrK § 139 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 järgi, mille eest karistati teda vabadusekaotusega 1 aastaks; § 143 lg 2 p 2 järgi, mille eest karistati teda vabadusekaotusega 1 aastaks ja 6 kuuks ning § 186 järgi, mille eest karistati teda vabadusekaotusega 1 aastaks. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti KrK § 40 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama otsusega mõisteti süüdi T. L., E. K., J. A., A. V., H. N. ja V. E. Esitatud apellatsioonprotestis taotleti muuhulgas ka I. A.
§ 185lg 2 järgi ühe kuriteoepisoodi Kr
K § 139 lg 2 p-dele 1, 2 ning 3 ümberkvalifitseerimise tühistamist ning tema süüdimõistmist KrK § 185 lg 2 järgi. I. A. kaitsja advokaat Meelis Masso apellatsioonkaebuse taotleti I. A.
§ 143
lg 2 p 2 järgi õigeksmõistmist,
§ 186järgi süüdistuse mahu vähendamist ning sellest tulenevalt I.
A. mõistetud karistuse kergendamist. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri
- a otsusega tühistati Tartu Linnakohtu
- mai
- a otsus osaliselt. I. A. mõisteti süüdi ka KrK § 185 lg 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 6 kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks Tartu Linnakohtu eeltoodud otsusega mõistetud karistusega ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata. Kriminaalkolleegium tuli muuhulgas järeldusele, et I. A.-le karistuse mõistmisel on linnakohus arvestanud kõikide KrK § 20 ja § 36 sätetega. Ringkonnakohus leidis, et võttes arvesse tema isikut iseloomustavaid andmeid ning kuritegudest osavõtu astet, oli reaalse vabadusekaotusliku karistuse kohaldamine põhjendatud ning seaduslik. Esitatud kassatsioonkaebuses palub I. A. kaitsja advokaat M. Masso Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri
- a otsuse tühistamist ja I. A. tingimuslikult karistuse kandmisest vabastamist. Kassaator leiab jätkuvalt, et nii linnakohtu kui ka ringkonnakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuritegude raskusele ning I. A. isikule ja palub ta karistuse kandmisest tingimisi vabastada. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus muutmata, tegi kindlaks: Tartu Linnakohus on I. A. karistuse mõistmisel lähtunud KrK IV peatüki sätetest ning juhindunud, nagu seda nõuab KrK § 36 eelkõige toimepandud kuritegude raskusest ja laadist, aga arvestanud samas ka süüdlase isikut. Kohus on õigesti põhjendanud vabadusekaotusliku karistuse mõistmist asjaoluga, et I. A. poolt toimepandud kuritegude arv on suur. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab siinkohal, et kohtuotsuse kohaselt pani I. A. lühikese ajavahemiku - 12.-
- novembri 1995.a jooksul toime 9 teise astme kuritegu. Sellistel asjaoludel ning vastutust kergendavate asjaolude puudumisel on linnakohus võtnud arvesse ka I. A. töökohast antud positiivset iseloomustust, karistades teda kuritegude kogumi eest karistusega, mis on tunduvalt väiksem tema poolt toimepandud raskemate kuritegude - salajase varguse ja kelmuse - sanktsiooni keskmisest määrast. Seetõttu on Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigesti jätnud I. A. kaitsja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri 1997.a otsus I. A. süüdistusasjas jätta muutmata, kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
- detsembril 1997.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Ilvest, Herbert Lindmäe