3-1-3-2-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avaliku

§ 17

lg 6 - § 811 lg 2 p 1 järgi ja A.C.

§ 811lg 2 p 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A.C. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 811 lg 2 p 1 järgi selles, et ta

1. jaanuaril
2. a eelneval kokkuleppel kaaskohtualuse T.K-ga ja koos kuueteistkümne Türgi Vabariigi kodanikuga ületas M kordoni piirilõigus ebaseaduslikult Eesti Vabariigi riigipiiri, olles ühtlasi ka piiririkkumise organiseerijaks. T.K. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 17 lg 6 - § 811 lg 2 p 1 järgi selles, et ta
3. jaanuaril
4. a eelneval kokkuleppel A.C-ga aitas tal ja kuueteistkümnel Türgi Vabariigi kodanikul ebaseaduslikult ületada Eesti Vabariigi riigipiiri. Võru Maakohtu
5. septembri
6. a istungil, juhindudes KrMK § 215 lg-st 2 ja tuginedes kriminaalseaduse muudatustele, esitas prokurör kohtualustele uue süüdistuse KrK § 812 lg 2 p 1 järgi. Võru Maakohtu
7. oktoobri
8. a korraldava istungi määrusega lõpetati kriminaalasja menetlus A.C. ja T.K.

§ 812lg 2 p 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Maakohus jõudis järeldusele, et

1. aprillil
2. a vastuvõetud ja
3. mail
4. a kehtima hakanud muudatusega kõrvaldati kriminaalvastutus EV riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest ning sellest tulenevalt ja lähtudes KrK § 6 lg-st 2 puudub A.C. ja T.K. käitumises kuriteokoosseis ning juhindudes KrMK § 5 lg 1 p-st 2 tuleb kriminaalasja menetlus lõpetada korraldaval istungil. Võru Maakohtu
5. oktoobri
6. a korraldava istungi määruse peale esitatud eriprotestis taotleti selle määruse tühistamist ja kriminaalasja arutamiseks saatmist Võru Maakohtule alates kohtu alla andmise staadiumist. Protesti põhistati asjaoluga, et kuni selle esitamise hetkeni ei olnud vastu võetud seadust, mis kõrvaldaks kriminaalvastutuse A.C. ja T.K. poolt toimepandud kuriteo eest. Samuti osutab prokurör oma protestis sellele, et jättes kohtualused uues süüdistuses kohtu alla andmata rikkus kohus KrMK § 215 lg-s 3 sätestatut. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. oktoobri
8. a määrusega jäeti Võru Maakohtu
9. oktoobri
10. a määrus muutmata. Avalduses kohtuvea parandamiseks taotleb prokurör Võru Maakohtu
11. oktoobri
12. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. oktoobri
14. a määruse tühistamist ning kriminaalasja saatmist arutamiseks Võru Maakohtule. Avaldaja on seisukohal, et
15. aprillil
16. a vastuvõetud seadusemuudatus ei kõrvaldanud A.C. ja T.K. poolt toimepandud kuriteo karistatavust, kuna nad olid kohtu alla antud süüdistuses, milline vastas KrK § 812 lg 2 sisule ning nende kriminaalvastutusele võtmine selle paragrahvi järgi oleks igati põhjendatud. Veel viitab prokurör oma avalduses KrMK § 215 lg 1 sätete ja kohtualuse kaitseõiguse rikkumisele. Samas ei nõustu avaldaja ringkonnakohtu seisukohaga, et AKKS § 68 ei näe ette eriprotesti esitamise õigust KrMK § 5 lg 2 p 1 alusel ning viitab Riigikohtu lahendile
17. juunist
18. a I.T. süüdistusasjas, mille kohaselt kõik kriminaalasja terviklahenduseks olevad kohtulahendid kuuluvad edasikaebamisele. Riigikohtu loakogu resolutsiooniga
19. novembrist
20. a otsustati kohtuvea parandamise avalusele jätta menetlusluba andmata. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, tuginedes Riigikohtu reglemendi p-s 47 sätestatule, taotles menetlusloa andmise küsimuse taasläbivaatamist loakogus. Riigikohtu loakogu
21. detsembri
22. a resolutsiooniga otsustati ülalnimetatud kohtuvea parandamise avaldusele anda menetlusluba. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles toetati avalduses sisalduvat taotlust, leidis: Võru Maakohtu
23. oktoobri 1
24. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. oktoobri
26. a määrus on seaduslikud ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
27. Väär on avalduses esitatav väide, et süüdistus A.C-le ja T.K-le inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 81 1 lg 2 p 1 järgi on sisult samane süüdistusega KrK praegukehtiva § 812 lg 2 p 1 järgi. KrK varemkehtinud § 81 1 lg 2 p 1 kohaselt kuulus kriminaalvastutusele isik, kes ületas ebaseaduslikult Eesti Vabariigi riigipiiri isikute grupi eelneval kokkuleppel. See tähendab, et grupp moodustus riigipiiri ületajatest. KrK praegukehtiva § 812 lg 2 p 1 kohaselt kuulub aga kriminaalvastutusele isikute grupp, kes toimetab isiku ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone. See tähendab, et grupp ei moodustu enam mitte piiri ületajatest, vaid üle selle toimetajatest.
28. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu avaldaja väitega, nagu oleks A.C-le ja T.K-le varasemagi süüdistuse järgi inkrimineeritud muuhulgas ka piiriületamise organiseerimine ning üle piiri toimetamine. Esiteks tuleb rõhutada, et KrK varemkehtinud §-s 81 1 ei olnud sätestatud eraldi kriminaalvastutust ei piiriületamise organiseerimine ega ka üle piiri toimetamise eest. Seega asjaolul, et varasemas süüdistuses osundati A.C. organiseerijarollile piiriületamisel ei olnud mingit kriminaalõiguslikku tähendust. Organiseerijarollil oleks sel ajal olnud kriminaalõiguslik tähendus vaid siis, kui varasem süüdistus oleks sisaldanud viidet ka KrK § 17 lg-le
29. Samas oleks selline viide olnud mõeldamatu, sest A.C. tegevus täideviijana hõlmas ka tema sisulise oraganisaatorirolli. Teiseks ei nõustu Riigikohtu kriminaalkolleegium avaldaja seisukohaga, et terminitega "riigipiiri ületamise organiseerimine" ja " üle riigipiiri toimetamine" saaks tähistada identseid õiguslikke mõisteid.
30. Eksitav on avaldaja väide, nagu oleks A.C. ja T.K. poolt isikute üle piiri toimetamine kvalifitseeritud varem KrK § 81 1 lg 2 p 1 järgi vaid seetõttu, et nad ka ise ületasid riigipiiri. Tegelikult puudus sel ajal üldse muu võimalus vastava tegevuse kvalifitseerimiseks, sel ajal oligi kriminaalõiguslikult relevantne vaid piiri ületamine.
31. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et
32. oktoobri
33. a korraldavat istungit läbi viies ja selle tulemina kriminaalasja menetlust lõpetades ei rikkunud Võru Maakohtu kohtunik kriminaalmenetluse seadust. KrMK § 215 lg-s 3 sätestatakse, et kohus annab muudetud või uue süüdistuse järgi kohtualuse kohtu alla. Selle sätte mõttest ei tulene ega saagi tuleneda kohtu siduvat kohustust igal juhul ja tingimusteta anda kohtualune kohtu alla uues süüdistuses. Kõnealuse sätte mõte on selles, et prokuröri poolt kohtus süüdistuse muutmine või uue süüdistuse esitamine on juriidiline fakt, mille tulemina kohus peab kordama ühte juba varemläbitud kriminaalmenetluse staadiumi - kohtu alla andmise staadiumi. Sellest tulenevalt ning kooskõlas KrMK § 185 lg-s 2 sätestatuga tuleb juhtudel, mil kohus ei nõustu prokuröri poolt kohtus süüdistuse muutmise või uue süüdistuse esitamisega, kohtu alla andmise küsimus lahendada korraldaval istungil. Kui nimetatud põhjusel läbiviidud korraldava istungi tulemina ei pea kohus põhjendatuks kohtu alla andmist uues või muudetud süüdistuses, peab ta, kooskõlas KrMK § 210 lg-s 4 sätestatuga, jätkama kohtulikku arutamist süüdistuse alusel, milles isik oli varem kohtu alla antud. Sellist kohustust ei ole kohtul aga juhul, mil ta, tuginedes KrMK § 189 p-s 3 sätestatule, loeb tuvastatuks kriminaalasjas menetluse lõpetamise aluse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et lahendades korraldaval istungil uues- või muudetud süüdistuses kohtu alla andmise küsimust, ei ole kohtule siduv KrMK § 5 lg-s 2 sätestatud piirang ja kohus võib kriminalasjas menetluse lõpetada ka KrMK § 5 lg 1 p-des 1-4 sätestatud alustel.
34. Riigikohtu kriminaalkolleegium loeb põhjendatuks avaldaja väite, et kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustele
35. juunist
36. a I. T. süüdistusasjas, on kõik kriminaalasja terviklahenduseks olevad kohtulahendid edasikaevatavad. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
37. Jätta Võru Maakohtu
38. oktoobri
39. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
40. oktoobri
41. a määrused A.C. ja T.K. süüdistusasjas muutmata.
42. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
43. jaanuaril
44. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher