← Eesti

3-1-3-3-97

Obsah (6)§ 197§ 139§ 47§ 43§ 45§ 40

3-1-3-3-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep, vaatas avalikul koh

§ 197lg 2 p-de 1, 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Viljandi Maakohtu 21. märtsi 1996. a otsusega mõisteti A.R. süüdi ja karistati

§ 139

lg 2 p 2 ja § 197 lg 2 p 2 järgi üheaastase vabadusekaotusega

§ 47sätteid kohaldades kolmeaastase katseajaga.

Tartu Maakohtu

  1. augusti
  2. a otsusega mõisteti ta süüdi

§ 197

lg 2 p-de 1, 2 ja 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ja karistati kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 8 kuud.

§ 43lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele Viljandi Maakohtu 21.

märtsi 1996. a otsusega mõistetud karistus üks aasta vabadusekaotust, kusjuures kergem karistus loeti kaetuks raskema karistusega.

§ 45

alusel arvati karistuse aja hulka 3 päeva eelvangistust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud ja 27 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kaitsja apellatsioonkaebuse, mis Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1996. a otsusega jäeti rahuldamata ja otsus sisuliselt muutmata. Maakohtu otsusesse tehti aga täpsustus ja erinevate kohtuotsustega mõistetud karistused loeti liidetuks

§ 40lg 3 järgi.

Karistuse kandmise aja alguseks loeti A.R. vahi alla võtmise päev -

  1. oktoober
  2. a. Avalduse kohtuvea parandamiseks Riigikohtule esitas Riigiprokuratuuri prokurör Inna Tegova, kes taotleb Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a ja Tartu Maakohtu
  5. augusti
  6. a otsuste tühistamist A.R-le mõistetud lõpliku karistuse osas. Prokurör leiab, et tegemist on samaliigiliste kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga, mida kuritegude toimepanemise ajal kehtinud

§ 40lg 3 kehtinud redaktsiooni kohaselt ei olnud võimalik liita.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas esitatud avaldust, l e i d i s: Tartu Maakohtu

  1. augusti
  2. a otsusega mõisteti A.R. süüdi kuritegude eest, mis olid toime pandud enne
  3. märtsi 1996.a. Viljandi Maakohtu poolt süüdimõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi rõhutab jätkuvalt oma
  4. aprilli
  5. a otsuses J.K. ja A.B. süüdistusasjas väljendatud seisukohta, et kui süüdimõistetu, kes on

§ 47

alusel vabadusekaotuslikust karistusest tingimisi vabastatud, oli enne kohtuotsuse tegemist toime pannud teise kuriteo, mis moodustab kuritegude nn hiljem tuvastatud konkurentsi, pole võimalik mõista lõplikku karistust

§ 40lg 3 alusel.

Tingimisi mõistetud karistust ei saa liita ega lugeda kaetuks reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusega, sest vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine ei ole iseseisev karistusliik ja karistuste liitmisel puudub üks liidetav. Veelgi enam, käesolevas asjas on tegemist samaliigiliste kuritegude korduva toimepanemisega, mis ei moodustanud toimepanemise ajal kehtinud

§ 40lg 3 mõttes kuritegude konkurentsi.

Kuivõrd varasem kohtuotsus on jäetud kohtuvea parandamise korras tühistamata, siis kuuluvad iseseisvalt täitmisele mõlemad kohtulahendid.

§ 45alusel tuleb mõistetud vabadusekaotusest maha arvata 3 päeva eelvangistusaega.

Kuna nii Tartu Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust mitme kohtuotsuse järgi A.R-le karistuse mõistmisel, siis tuleb eelnevad kohtulahendid osaliselt tühistada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 3, 64 p 3, 65 lg 3 ja 779 , Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:

  1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus ja Tartu Maakohtu
  4. augusti
  5. a otsus A.R-le mitme kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse osas.
  6. A.R-le ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks lugeda Tartu Maakohtu
  7. augusti
  8. a otsusega kuritegude kogumi eest

§ 40lg 1 järgi mõistetud seitse kuud ja 27 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas.

Karistuse kandmise aja alguseks lugeda

  1. oktoober
  2. a.
  3. Iseseisvalt kuulub ärakandmisele A.R-le Viljandi Maakohtu
  4. märtsi
  5. a otsusega mõistetud üheaastane vabadusekaotus, mida ei pöörata täitmisele

§ 47alusel kolmeaastase katseaja jooksul.

Karistuse kandmise aja alguseks lugeda

  1. märts 1996.a.
  2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
  3. jaanuaril
  4. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.