Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Viljandi Maakohtu 21. märtsi 1996. a otsusega mõisteti A.R. süüdi ja karistati
lg 2 p 2 ja § 197 lg 2 p 2 järgi üheaastase vabadusekaotusega
Tartu Maakohtu
lg 2 p-de 1, 2 ja 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ja karistati kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 8 kuud.
märtsi 1996. a otsusega mõistetud karistus üks aasta vabadusekaotust, kusjuures kergem karistus loeti kaetuks raskema karistusega.
alusel arvati karistuse aja hulka 3 päeva eelvangistust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud ja 27 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kaitsja apellatsioonkaebuse, mis Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1996. a otsusega jäeti rahuldamata ja otsus sisuliselt muutmata. Maakohtu otsusesse tehti aga täpsustus ja erinevate kohtuotsustega mõistetud karistused loeti liidetuks
Karistuse kandmise aja alguseks loeti A.R. vahi alla võtmise päev -
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas esitatud avaldust, l e i d i s: Tartu Maakohtu
alusel vabadusekaotuslikust karistusest tingimisi vabastatud, oli enne kohtuotsuse tegemist toime pannud teise kuriteo, mis moodustab kuritegude nn hiljem tuvastatud konkurentsi, pole võimalik mõista lõplikku karistust
Tingimisi mõistetud karistust ei saa liita ega lugeda kaetuks reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusega, sest vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine ei ole iseseisev karistusliik ja karistuste liitmisel puudub üks liidetav. Veelgi enam, käesolevas asjas on tegemist samaliigiliste kuritegude korduva toimepanemisega, mis ei moodustanud toimepanemise ajal kehtinud
Kuivõrd varasem kohtuotsus on jäetud kohtuvea parandamise korras tühistamata, siis kuuluvad iseseisvalt täitmisele mõlemad kohtulahendid.
Kuna nii Tartu Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust mitme kohtuotsuse järgi A.R-le karistuse mõistmisel, siis tuleb eelnevad kohtulahendid osaliselt tühistada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 3, 64 p 3, 65 lg 3 ja 779 , Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Karistuse kandmise aja alguseks lugeda
Karistuse kandmise aja alguseks lugeda
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.