3-1-3-4-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus
- jaanuaril
- a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja P.I. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Jõgeva Maakohtu
- novembri
- a otsusega tunnistati P.I. KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 41 alusel Jõgeva Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega mõistetud karistus osaliselt. Lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kohtuotsuse järgi tunnistati P.I. süüdi
- aprillil
- a Jõgeval S t x I poes purjuspäi ukseluku lõhkumise teel toimepandud salajases varguses. Maakohtu otsuse peale esitas Jõgeva abiprokurör Margit Luga apellatsioonprotesti. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri
- a määrusega lõpetati apellatsioonimenetlus AKKS § 24 lg-te 1 ja 4 järgi apellatsioonprotestist loobumise tõttu. Jõgeva Maakohtu
- novembri
- a otsuse peale esitas Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja avalduse kohtuvea parandamiseks. Avalduses nenditi, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, määrates P.I-le karistuse kandmise kohaks poolkinnise vangla. P.I. on varem kandnud vabadusekaotuslikku karistust. Vastavalt KrK § 23 lg-le 7 kannavad varem vabadusekaotust kandnud isikud karistust kinnises vanglas. Avalduses kohtuvea parandamiseks taotletakse Jõgeva Maakohtu
- novembri
- a otsuse tühistamist P.I-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha osas ning selles osas uue otsuse tegemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Riigiprokuratuuri prokuröri avalduses kohtuvea parandamiseks esitatud taotlus on põhjendatud. Jõgeva Maakohtu
- novembri
- a otsusega mõisteti P.I. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. P.I. on varem kandnud vabadusekaotuslikku karistust ja vabanes kinnipidamiskohast
- septembril
- a. Varem vabadusekaotust kandnud isik kannab vastavalt KrK § 23 lg-le 7 karistust kinnises vanglas. Seetõttu on P.I-le vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel karistuse kandmise koha määramisel ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kooskõlas Riigikohtu otsustega (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a otsus M.K. süüdistusasjas KrK § 139 lg 1, § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 195 lg 3 järgi, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- märtsi
- a. otsus J.T. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi) seisukohal, et esimese või teise astme kohtulahendis karistuse kandmise koha määramisel tehtud kohtuvea võib kriminaalasja läbivaatamisel parandada Riigikohus ise, tehes selle kohta vastavalt KrK § 63 ple 3 uue otsuse. Selline seisukoht tuleneb asjaolust, et uue kohtuotsuse tegemiseks ei ole vaja kriminaalasjas koguda täiendavaid tõendeid või neid hinnata. Samuti ei raskenda vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha määramine õigusemõistmise seisukohalt süüdimõistetu olukorda, kuna kohtul ei ole kriminaalmenetluses selle määramisel valikuvabadust. Toimepandud teo kriminaalõiguslikul kvalifitseerimisel lahendab kohus vastavalt KrK § 23 lg 7 sätetele sisuliselt ka karistuse kandmise koha küsimuse. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 ning KrK § 23 lg-st 7, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
- Tühistada Jõgeva Maakohtu
- novembri
- a otsus P.I-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha osas.
- Määrata P.I-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise kohaks kinnine vangla.
- Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
- jaanuaril
- a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.