3-1-3-5-97

3-1-3-5-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja A.S. süüdistuses KrK § 197 lg 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokrör Toivo Vee. A.S. oli antud kohtu alla süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta
3. augustil
4. a joobnud olekus eelneval kokkuleppel M.S., A.K. jt. isikutega V maakonnas H alevi lähedal V.S-le kuuluva sõiduauto VAZ 2107 reg. nr. X hõivamise eesmärgil haarasid V.S. juustest, ähvardasid teda noaga ja uputamisega, omastasid sõiduauto kaks tehnilist passi, traktoristi juhiload, hoiuraamatu ja 10 magnetofonikasetti. Tallinna Linnakohtu
5. detsembri
6. a otsusega kvalifitseeriti A.S. kuritegu auto röövimises ümber KrK § 197 lg 3 järgi, sest kohtuistungil ei leidnud tõendamist kohtualuse tahtlus auto omastamiseks. A.S. karistati toimepandud kuriteo eest 3-aastase vabadusekaotusega, KrK § 40 lg 3 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 4-aastane vabadusekaotus kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega mõisteti vargustes ja röövimises süüdi M.S., A.K. jt. A.S-lt, M.S-lt ja A.K-lt mõisteti kohtuotsusega välja solidaarselt R.N. kasuks 6700 krooni ja T.N. kasuks 3020 krooni. Eesti Vabariigi Ülemkohtu
7. jaanuari
8. a määrusega jäeti Tallinna Linnakohtu
9. detsembri
10. a otsus muutmata. Süüdimõistetu A.S. esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna Linnakohtu
11. detsembri
12. a otsuses. Avaldaja vaidlustab linnakohtu otsuse osas, millega temalt on välja mõistetud solidaarselt M.S. ja A.K.iga T.N. kasuks 3020 krooni ja R.N. kasuks 6700 krooni. Avaldaja selgitab, et teda pole T.N. ja R.N. vara varguses süüdi mõistetud ning sellest tulenevalt ei saanud kohus panna teda solidaarselt vastutama N-tele tekitatud materiaalse kahju eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, leidis: KrMK § 43 lg 1 kohaselt on tsiviilkostjaks kriminaalmenetluses isik, kes seaduse alusel kannab varalist vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest, st ainult kuritegeliku käitumisega tekitatud kahju kuulub hüvitamisele. Tallinna Linnakohtu
13. detsembri
14. a otsusest nähtub, et A.S. on süüdi mõistetud üksnes KrK 197 lg 3 järgi, mitte aga R.N. ja T.N. korterist toimepandud varguse eest. Viimase kuriteo toimepanemise eest on süüdi mõistetud M.S. ja A.K., kes peavad kandma ka varalist vastutust tekitatud kahju eest. A.S-lt R. ja T.N. kasuks rahasummade väljamõistmine oli ekslik. Kuna Tallinna Linnakohtu poolt on A.S. kriminaalasja arutamisel ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust, siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 33 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
15. Tühistada Tallinna Linnakohtu
16. detsembri
17. a otsus A.S-lt solidaarselt A.K. ja M.S-ga tsiviilhagi väljamõistmise osas.
18. Jätta A.S-lt tsiviilhagi R.N. ja T.N. kasuks välja mõistmata.
19. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
20. A.S. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
21. jaanuaril
22. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja : Jüri Rätsep Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher