3-1-3-11-97

3-1-3-11-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil 1997.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja: Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Ilvest vaatas avalikul kohtuistungil prokuröri avalduse alusel kohtuvea parandamiseks läbi kriminaalasja I.T. süüdistuses KrK § 195 lg 3, § 15 lg 2 -§ 144 järgi ning Sergei Petrovi süüdistuses KrK § 195 lg 3 ja § 207 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Ida-Viru Maakohtu otsusega 28.03.1996.a. mõisteti I.T. süüdi KrK § 195 lg 3 ning § 15 lg 2 ja § 144 järgi ning teda karistati kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega neil aastat poolkinnises vanglas. KrK § 47 sätete alusel vabastati ta tingimisi karistusest. S. Petrov mõisteti süüdi KrK § 195 lg 3 ning § 207 lg 1 järgi ja karistati kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega üks aasta ja kuus kuud kinnises vanglas. I.T. kohtuotsust ei vaidlustanud ning see jõustus apellatsioonikaebuse esitamise tähtaja möödumisel. Prokurör esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Ida-Viru Maakohtu 28.märtsi 1996.a otsuses. Avaldusest nähtub, et nii S. Petrovile kui ka I.T-le oli esitatud muuhulgas süüdistus KrK § 207 lg 1 järgi veel selles, et nad olid ostnud 1995.a veebruaris püstoli TT ning hoidsid ja kandsid seda püstolit ilma vastava loata. Selles süüdistuses anti nad ka kohtu alla. Vaidlustatava kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas on öeldud, et on leidnud tõendamist kohtualuste Petrovi ja T. süü selles, et 24.-
2. veebruaril 1995.a oli nende valduses püstol TT, mille omandamiseks, hoidmiseks ja kandmiseks neil puudus vastav luba ja seega panid nad toime KrK § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ometi ei ole I.T. kohtuotsuse resolutiivosas selle kuriteo eest süüdi mõistetud. Prokurör taotleb kohtuotsuse tühistamist I.T. osas KrK § 207 lg 1 järgi ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes palus avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada, leidis: Prokuröri avalduses on tehioludele vastavalt kirjeldatud vastuolu kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva ning resolutiivosa vahel. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab veelkord, et kohtuotsus on terviklik, loogiliselt seotud ning juriidiliselt põhistatud dokument, mis peab andma üheselt mõistetava vastuse kõigile KrMK §-s 263 loetletud küsimustele. Tunnistanud kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas, et I.T. on süüdi KrK § 207 lgs 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, ei ole maakohus lahendanud KrMK § 263 lg 1 p-des 5,6,7 ja 8 toodud küsimusi, mille tõttu resolutiivosa ei kajasta tema karistamist või karistusest vabastamist ühe toimepandud kuriteo eest. Kuna see asjaolu paneb kahtluse alla ka I.T-le kuritegude kogumi eest mõistetud karistuse põhjendatuse, loeb Riigikohtu kriminaalkolleegium seda kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise. Lähtudes eeltoodustja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Ida Viru Maakohtu
3. märtsi 1996.a otsus I.T.le KrK § 40 lg 1 ja lg 3 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ning saata kriminaalasi I.T-le KrK § 207 lg 1 esitatud süüdistuse ja talle kuritegude kogumi eest mõistetud karistuse osas uueks arutamiseks Ida-Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
4. märtsil 1997.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Lea Kalm, Jüri Ilvest