3-1-3-14-97

3-1-3-14-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil
2. a Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja O.Š. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega mõisteti O.Š. süüdi KrK § 140 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kolmeks kuuks, kusjuures KrK § 47 alusel vabastati üheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Seoses O.Š. vahi all viibimisega teises kriminaalasjas tühistas linnakohus tõkendi allkiri elukohast mittelahkumise kohta ja asendas selle vahi all pidamisega. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse jõustumise päev. Narva Linnakohtu
5. veebruari
6. a otsusega mõisteti O.Š. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 40 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt sama kohtu
7. jaanuari
8. a otsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti kaks aastat vabadusekaotust noorte vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
9. juuni
10. a , millisest kuupäevast O.Š. viibib vahi all. Avalduse kohtuvea parandamiseks Riigikohtule on esitanud süüdimõistetu O.Š., kes taotleb Narva Linnakohtu
11. veebruari
12. a otsuse tühistamist mõistetud lõpliku karistuse osas. Avaldaja leiab, et karistuste liitmine oli seadusevastane ja kuna KrK § 139 järgi mõistetud karistus on kantud, taotleb ta enda vahi alt vabastamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas avaldust, l e i d i s: Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et O.Š. avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud. Narva Linnakohtu
13. veebruari
14. a otsusega mõisteti O.Š. süüdi kuritegude eest, mis olid toime pandud enne
15. jaanuari
16. a Narva Linnakohtu poolt süüdimõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt kooskõlas oma
17. aprilli
18. a otsusega J.K. ja A.B. süüdistusasjas ning
19. jaanuari
20. a otsusega A.R. süüdistusasjas seisukohal, et kui süüdimõistetu, kes on KrK § 47 alusel vabadusekaotuslikust karistusest tingimisi vabastatud, oli enne kohtuotsuse tegemist toime pannud teise kuriteo, mis moodustab kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi, pole võimalik mõista lõplikku karistust KrK § 40 lg 3 alusel. Tingimisi mõistetud karistust ei saa liita ega lugeda kaetuks reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusega. Seega on Narva Linnakohus alusetult liitnud
21. veebruari
22. a otsusega mõistetud karistusele osaliselt varasema otsusega mõistetud karistuse.
23. veebruari
24. a otsusega KrK § 139 järgi mõistetud karistus on O.Š-l kantud ja ta tuleb vabastada kinnipidamiskohast. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKs § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
25. Tühistada Narva Linnakohtu
26. veebruari
27. a otsus O.Š-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja lugeda ta karistatuks 1 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega. Mõistetud vabadusekaotuslik karistus lugeda kantuks ja vabastada O.Š. viivitamatult kinnipidamiskohast.
28. Iseseisvalt kuulub täitmisele Narva Linnakohtu
29. jaanuari
30. a otsusega mõistetud vabadusekaotus üks aasta ja kolm kuud, millise karistuse kandmisest O.Š. vabastati KrK § 47 alusel tingimuslikult ühe aastase katseajaga.
31. Muus osas jätta Narva Linnakohtu
32. veebruari
33. a otsus muutmata.
34. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
35. aprillil
36. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Herbert Lindmäe, Peeter Vaher