3-1-3-18-97

3-1-3-18-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja V.P. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Narva Linnakohtu
3. detsembri
4. a otsusega mõisteti V.P. (sündinud X) süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati 3-kuulise vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. V.P. tunnistati süüdi salajaste varguste toimepanemises
5. juulil
6. a.;
7. juulil
8. a. ja
9. juulil
10. a. Nimetatud kohtuotsus jõustus apellatsioonitähtaja möödumisel. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Narva Linnakohtu
11. detsembri
12. a otsuses, taotledes selle otsuse tühistamist ning käesoleva kriminaalasja lõpetamist kuriteokoosseisu, s.t subjekti puudumise tõttu. Avaldaja põhistab oma avaldust asjaoluga, et V.P-le süüksarvatud kuritegude toimepanemise ajal, s.o juulis 1991, oli kohtualune 14-aastane ning vastavalt sel ajal kehtinud ENSV Kriminaalkoodeksi § 10 lg-le 2, kuulus ta kriminaalvastutusele. Samas prokurör selgitab, et kuna
13. juunil
14. a kehtima hakanud Kriminaalkoodeksi § 10 lg 1 kohaselt kuulus kriminaalvastutusele isik, kes on enne kuriteo toimepanemist saanud 15-aastaseks, tulnuks kriminaalasi V.P. suhtes kuriteo koosseisu, s. o subjekti puudumise tõttu lõpetada. Antud juhul tulnuks V.P. Narva Linnakohtu poolt eeltoodud alustel õigeks mõista. Avaldaja leiab, et kuigi alates
15. märtsist 1994.a on KrK § 139 lg 2 järgi võimalik kriminaalvastutusele võtta isikuid alates 13-ndast eluaastast, on V.P. seisundit kergendav olukord kohaldatav ka tagantjärele. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri arvamuse, kes taotles avalduse rahuldamist ning V.P. suhtes kriminaalasja lõpetamist, leidis: KrK § 6 lg 2 sätestab, et seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse, on tagasiulatuv jõud. V.P. anti õiguspäraselt kohtu alla
16. jaanuaril 1992.a., sest sel ajal kehtinud ENSV KrK § 10 kohaselt algas talle inkrimineeritud tegude eest kriminaalvastutus 14-aastaselt. Kui aga seadusandja kehtestas
17. juunil 1992.a kehtima hakanud Kriminaalkoodeksis kriminaalvastutuse eaks 15 aastat, tulnuks kohtul seda normi kohaldada tagasiulatuvalt ka V.P. suhtes. Menetluslikult tähendab see, et kohus pidi kohaldama KrPK § 5 lg 2 sätteid. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMK § 5 lg 2, AKKS § 63 p 3, § 64 p-d 2 ja 3 ning § 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Narva Linnakohtu otsus
18. detsembrist 1996.a V.P. süüdimõistmises ja karistamises KrK § 139 lg 2 p-de 1,2 ja 3 järgi ning mõista ta õigeks seoses kuriteokoosseisu puudumisega. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
19. mail 1997.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep