3-1-3-19-97

3-1-3-19-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja V.D. süüdistuses KrK § 195 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve Linnakohtu
3. aprilli
4. a otsusega tunnistati V.D. süüdi ja teda karistati KrK § 195 lg 1 järgi rahatrahviga 22 päevamäära, s. o 500 krooni ulatuses. Linnakohtu otsuse järgi tunnistati V.D. süüdi selles, et tema
5. augustil
6. a ajavahemikus kella 7.00 8.20 huligaanitses purjuspäi O asulas V t xx trepikojas. Talle tundus, et tundmatud mehed viisid tema abikaasa sellesse majja. Maja trepikojas lõhkus ta uksed kolmel korteril, kust arvas kuulvat oma abikaasa häält. Veendunud, et nendes korterites tema abikaasat ei ole, V.D. lahkus. Uste lõhkumisega tekitati korterivaldajatele kahju 1100 krooni. Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ega -protsesti ei esitatud. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber esitas avalduse kohtuvea parandamiseks linnakohtu otsuses. Prokuröri väitel on V.D. näol tegemist isikuga, kes talle süüksarvatud teo toimepanemise ajal oli süüdimatusseisundis. Sellest tulenevalt taotleb prokurör Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse tühistamist V.D. süüdimõistmises KrK § 195 lg 1 järgi ning kriminaalmenetluse lõpetamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud. Krimiaalasja eeluurimisel korraldati V.D. suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiis komisjoniekspertiisina. Eksperdiarvamuse järgi pani V.D. talle süüksarvatud teo toime psühhoosi seisundis. Tal esinesid nägemis- ja kuulmismeelepetted, mistõttu tegemist oli luululise käitumisega. Seetõttu ei olnud V.D. võimeline teo toimepanemisel andma sellest endale aru ja oma tegusid juhtima (tl 19). Eksperdiarvamusest järeldub, et V.D. pani talle süüksarvatud teo toime süüdimatusseisundis. Linnakohtu otsuses väidetakse, et kuigi kohtupsühhiaatriaekspertide arvamuse järgi pani V.D. kuriteo toime psühhoosi seisundis ja ta ei olnud võimeline endale sel ajal oma tegudest aru andma ega neid juhtima, st oli süüdimatusseisundis, tuleb lähtuda KrK §-st 12, mille järgi isik, kes pani kuriteo toime joobeseisundis, ei vabane karistusest. Niisugune seisukoht tuleneb kriminaalseaduse ebaõigest mõistmisest ja selle väärast kohaldamisest. Linnakohus ei mõistnud, et süüdimatusseisundis toimepannud tegu ei ole kuritegu, kuna sel juhul puudub kuriteo subjekt ja seega ka kuriteokoosseis. Nii ei kuulu vastavalt KrK § 11 lg-le 1 kuriteokoosseisu puudumise tõttu kriminaalvastutusele isik, kes kriminaalseaduses sätestatud teo toimepanemise ajal oli süüdimatusseisundis, st ei olnud võimeline endale oma teost aru andma või seda juhtima vaimuhaiguse, vaimutegevuse ajutise rikke, nõrgamõistuslikkuse või muu haigusliku seisundi tõttu. Kuna V.D. on võetud kriminaalvastutusele ja mõistetud süüdi alusetult, tuleb kooskõlas KrMK § 5 lg 1 pga 2 kriminaalmenetlust kõrvaldava asjaolu tõttu kriminaalasi lõpetada. Juhindudes KrMK § 5 lg 1 p-st 2, samuti AKKS § 63 p-st 4, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
7. Tühistada Kohtla-Järve Linnakohtu
8. aprilli
9. a otsus ja lõpetada kriminaalasi V.D. süüdistuses KrK § 195 lg 1 järgi.
10. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
11. mail
12. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep