3-1-3-23-97

3-1-3-23-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. augustil 1997.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil H.B. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks läbi kriminaalasja H.B. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. H.B. mõisteti Järva Maakohtu
2. detsembri
3. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 2 aastat ja 3 kuud kinnises vanglas. H.B. tunnistati süüdi selles, et ta ajavahemikul
4. mai -
5. juuni
6. a pani koos K.L-ga toime seitse salajast vargust. Muuhulgas tungisid nad ööl vastu
7. maid
8. a sisse T linnas R t. xx asuva elamu keldriruumi ja varastasid V.Š-le kuuluvad kaks jalgratast väärtusega 2300 krooni ja 1200 krooni. Kohtuotsusega mõisteti H.B-lt ning K.L-lt solidaarselt V.Š. kasuks 3500 krooni. Apellatsioonkaebuses taotles H.B. talle mõistetud karistuse vähendamist ning hagisumma vähendamist, kuna ta on ühe varastatud jalgratta üle andnud politseile. Tallinna Ringkonnakohtu
9. jaanuari
10. a otsusega jäeti vaidlustatud kohtuotsus muutmata, apellatsioon aga rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et mõistetud karistus vastab toimepandud kuritegude laadile ja raskusele ning H.B. isikule. Tsiviilhagi osas märkis ringkonnakohus, et varastatu tagastamise korral pärast kohtuotsuse tegemist tuleb sisse nõutava rahalise hüvise suurust muuta kohtuotsuse täitmise staadiumis. Avalduses kohtuvea parandamiseks taotleb H.B. kõigi eelnimetatud kohtulahendite tühistamist ning tsiviilhagi vähendamist, kuna apellatsioonikohtu käsutuses olid tõendid, mis kinnitavad, et ta on ühe jalgratta tagastanud kannatanu V.Š-le. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles jätta kohtuotsused muutmata ning avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldamata, leidis: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Järva Maakohtu otsuse tegemise ajaks
11. detsembril
12. a ei olnud kannatanu V.Š-le kahju hüvitatud ning seetõttu kohus õigesti rahuldas tema poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses. Samuti on asja materjalides kinnitus selle kohta, et
13. detsembril
14. a on kannatanu saanud kätte ühe, sinist värvi kokkupandava jalgratta /t.l. 265/. Sisuliselt on H.B. juba enne kriminaalasja apellatsiooni korras läbivaatamist asunud esimese astme kohtu otsust kahju hüvitamise osas täitma. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 35 lg 1 p 4 sätetele lõpetatakse täitemenetlus sissenõudja tõestatud allkirja esitamisel selle kohta, et võlgnik on lahendi täitnud. Seega võivad dokumendid kohtulahendi täitmisest olla täitemenetluse lõpetamise, mitte aga osaliselt täidetud kohtuotsuse tühistamise aluseks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. jaanuari
16. a otsus H.B. suhtes jätta muutmata, avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
17. augustil
18. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep