3-1-3-30-97

3-1-3-30-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja A.R. süüdistuses KrK § 136 lg 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Tallinna Linnakohtu
3. juuni
4. a otsusega on A.R. süüdi tunnistatud KrK § 136 lg 2 järgi ja talle on karistuseks mõistetud rahatrahv 100 päevamäära - 1500 krooni ulatuses. A.R. on süüdi tunnistatud selles, et ta AS R esimehena ajavahemikul
5. a algusest kuni
6. novembrini
7. a laenutas ettevõtluse eesmärgil videokassette, mis ekspertiisiga on tunnistatud originaalide ebaseaduslikeks koopiateks ega tohtinud kuuluda laenutamisele. Videokassettide laenutamisega on rikutud autorite õigusi. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus eelmenetluse istungil
8. septembril
9. a seisukohale, et linnakohtu otsus kuulub tühistamisele kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu - ta on tuvastanud oma otsuses autoriõiguse seaduse mitmete konkreetsete sätete rikkumise, mida ei ole aga A.R-le süüdistuses inkrimineeritud. Seega on kohus väljunud süüdistuse piiridest KrMK § 215 vastaselt. Oma
10. septembri
11. a määruses on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et KrK § 136 on oma ehituselt blanketne norm, mille sisustamine nõuab pöördumist vastavate õigusaktide, konkreetsel juhul Autoriõiguse seaduse poole. Rikutud on sellega A.R. kaitseõigust esitatud süüdistuse raamidest väljumisega. Nende oluliseks loetud menetlusnormide rikkumisega seoses tühistati Tallinna Linnakohtu
12. juuni
13. a otsus ja kriminaalasi saadeti esimese astme kohtule uueks arutamiseks, kus on vajaduse korral prokuröril õigus KrMK § 215 lg 2 sätete kohaselt esitada kohtualusele uus süüdistus.
14. oktoobril
15. a on nimetatud määruse vaidlustanud riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber oma avaldusega kohtuvea parandamiseks. Avaldaja väidab, et blanketse dispositsiooniga kriminaalseadusega on tegemist juhul, kui vastava normi sisustamiseks tuleb pöörduda normatiivaktide poole, millede rikkumisele otseselt viidatakse (KrK § 204, § 2061). Vaieldavaks peab avaldaja ka vaidlustatud kohtumääruse vormilist külge, kuna väidetult on apellatsioonikohus laiendanud AKKS § 39 lg-s 3 sätestatud menetlusseaduse oluliste rikkumiste loetelu. Avaldaja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. septembri
17. a määruse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud menetlusdokumentidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas avalduses esitatud seisukohti, l e i d i s: AKKS § 68 lg-s 1 ja §-s 69 on antud nende kohtumääruste ammendav loetelu, mida saab vaidlustada erikaebe korras. AKKS § 68 lg 2 sätestatust aga tuleneb, et kõiki kohtumäärusi, mida erikaebe korras vaidlustada ei saa, on võimalik vaidlustada kriminaalasja kui terviku suhtes tehtud lahendi - kohtuotsuse või kriminaalasja lõpetamise määruse - vaidlustamisel apellatsiooni või kassatsiooni korras. Sellest tulenevalt ei ole kohtumäärused reeglina kohtuvigade parandamise korras edasi kaevatavad. Vaid juhtudel, kus kriminaalasja arutamise konkreetses staadiumis on terviklahend tehtud määruse vormis, võib seda vaidlustada kohtuvigade parandamise korras. Seda seisukohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt väjendanud, muuhulgas ka
18. juuni
19. a otsuses I.T. süüdistusasjas ning
20. oktoobri
21. a määruses V.F. süüdistusasjas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. septembri
23. a määruse sisuliseks vaidlustamiseks prokurör seaduses sätestatud tähtaja jooksul eriprotesti ei esitanud. See määrus, millega Tallinna Linnakohtu
24. juuni
25. a otsus tühistati ja kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks, ei ole terviklahendit sisaldav kohtumäärus ülalkäsitletud tähenduses. Seega puudub seaduslik alus kaevatava kohtulahendi muutmiseks kohtuvigade parandamise korras. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
26. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
27. septembri
28. a määrus A.R. süüdistusasjas muutmata.
29. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
30. oktoobril
31. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep