3-1-3-31-97

3-1-3-31-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja M.M. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi. Menetlusosalisena võttis asja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kohtla-Järve Linnakohtu
3. mai
4. a otsusega mõisteti M.M. süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 6 kuuks poolkinnises vanglas. M.M. mõisteti süüdi selles, et ta
5. septembril
6. a kella 7.00 paiku Ida-Virumaal V alevis, takistades alkoholijoobes A.V. veoautosse ronimist, lõi teda küünarnukiga rindu ning ühe korra rusikaga näkku. Löökide tagajärjel kukkus kannatanu peaga vastu asfalti ja sai üliraske kehavigatuse, mille tagajärjel ta
7. septembril
8. a suri. M.M. kaitsja vandeadvokaat Antonina Belõ"eva apellatsioonkaebuses taotleti kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 111 järgi ja karistuse kergendamist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. augusti
10. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu otsus M.M. karistuse kandmise osas, jättes apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuna linnakohus on mõistnud kohtualusele KrK § 107 lg 2 p 1 sanktsioonis ettenähtud karistusest kergema karistuse, tuleb lugeda see karistus mõistetuks KrK § 39 sätete kohaldamisega. Karistuse kandmise kohaks määrati kinnine vangla. Kohtuotsus jõustus kassatsioonitähtaja möödumisega. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber esitas avalduse kohtuvea parandamiseks, milles ta palub tühistada Kohtla-Järve Linnakohtu
11. mai
12. a ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. augusti
14. a otsuse M.M. kuriteo juriidilise hinnangu osas ja kuritegu ümber kvalifitseerida KrK § 105 järgi. Avaldaja leiab, et kuriteo kvalifitseerimine KrK § 107 lg 2 p 1 järgi oleks põhjendatud vaid juhul, kui M.M. tahtlik (otsene või kaudne) tegevus oleks põhjustanud üliraske kehavigastuse, mille tagajärjel saabus kannatanu surm. Käesoleval juhul tekitas M.M. oma tahtliku tegevusega, s. o löömisega rindu ja näkku, vaid vigastusi, mis ei põhjustanud kannatanu surmava. Seetõttu taotleb avaldaja kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 105 järgi, 6-kuulise vabadusekaotusliku karistuse muutmata jätmist ja selle kandmise kohaks poolkinnise vangla määramist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles kohtuvea parandamiseks esitatud avalduse rahuldamist selles esitatud motiividel, leidis: Nii Kohtla-Järve Linnakohus kui ka Viru Ringkonnakohus on tuvastanud, et M.M. lõi veoautole ronivat kannatanut küünarnukiga rindu ning käega näo suunas. Vastavalt kohtumeditsiini ekspertiisi aktile aga saabus kannatanu surm koljutrauma tagajärjel. Kohtud on tuginedes asjas kogutud tõenditele tuvastanud, et need vigastused sai kannatanu, kukkudes peale löömist kuklaga vastu asfalti. Kehavigastusi, mis oleksid tekkinud vahetult M.M. löökide tagajärjel, ei ole ekspertiisi käigus sedastatud. Samuti ei nähtu kohtuotsustest, et süüdimõistetu oleks kannatanut lüües soovinud tema surma saabumist. Sellistel asjaoludel on kohtud ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, mis tuleneb kuriteo subjektiivse külje väärast hinnangust. KrK § 107 järgi kvalifitseeritakse isiku tegevus juhtudel, kui tema tahtlus oli suunatud üliraske kehavigastuse tekitamisele. Nagu nähtub kohtu poolt tuvastatud faktilistest asjaoludest, ei toonud kaks käega sooritatud lööki kaasa mingeid kehavigastusi. Seega on A.V. löömine ning tema surma saabumine küll vahetus põhjuslikus seoses, kuid surma põhjustamine jääb väljapoole süüdimõistetu tahtlust. Lüües alkoholijoobes kannatanut jõuga, mis põhjustas tema kukkumise peaga vastu asfalti, võis ja pidi M.M. ette nägema surma saabumise võimalust, kuid ei näinud seda ette. Seetõttu on tema käitumise subjektiivseks küljeks ettevaatamatus hooletuse vormis. Eelnevast tulenevalt tuleb M.M. käitumine kvalifitseerida KrK § 105 järgi kui surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu. Kuna toime on pandud ettevaatamatu kuritegu ning M.M. ei ole enne vabadusekaotust kandnud, tuleb karistus kanda avavanglas. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrK § 23 lg-st 5, AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. augusti 1997.a otsus ning Kohtla-Järve Linnakohtu
16. mai 1997.a otsus M.M-le inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooni ning talle mõistetud karistuse osas. Tunnistada M.M. süüdi KrK § 105 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vabadusekaotust avavanglas. Karistuse kandmise alguseks lugeda
17. mai 1997.a. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher