3-1-3-32-97

3-1-3-32-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja Heikki Kärmi süüdistuses KrK § 207 lg 1 ja 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu H. Kärm, tema kaitsja vandeadvokaat Nigul Saar ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Tallinna Linnakohtu
3. mai
4. a otsusega tunnistati H. Kärm süüdi KrK § 207 lg 1 ja 2 järgi selles, et ta pärast Eesti Kodukaitse likvideerimist - alates
5. aprillist
6. a ilma relvaluba omamata hoidis oma kodus püstolit TT ja
7. detsembril
8. a kella 18.50 - 19.15 vahel, joobnud olekus, kandis seda relva selja taga püksivärvli vahel Tallinnas Vabaduse väljak 6 asuvas Wiiralti kohvikus. H. Kärmi karistati rahatrahviga 100 päevamäära - s. o 2200 krooni ulatuses. Tallinna prokuröri asetäitja Märt Tominga apellatsioonprotesti alusel tühistati Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. augusti
10. a otsusega see kohtulahend mõistetud karistuse osas ja H. Kärmile mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 41 alusel varemmõistetud kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja seitse kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. augusti
12. a otsuse peale esitas H. Kärmi kaitsja vandeadvokaat Nigul Saar nii kassatsioonkaebuse kui ka avalduse kohtuvigade parandamiseks. Seejuures on kassatsioonkaebuse koostamise päevaks märgitud
13. september
14. a ja kohtuvigade parandamise avalduse koostamise päevaks
15. september
16. a. Kassatsioonkaebus ja kohtuvigade parandamise avaldus on omavahel lahutamatult seotud sel teel, et kassatsioonkaebuse lisana on nimetatud kohtuvigade parandamise avaldust ja avalduse lisana kassatsioonkaebust. Nii kassatsioonkaebuses kui ka kohtuvigade parandamise avalduses taotletakse mõlema kohtukaebuse samaaegset läbivaatamist. Samaaegselt ja kokkuliidetult kahe kohtukaebuse esitamist on vandeadvokaat N. Saar põhjendanud järgmiselt. Kõigepealt on ta kassatsioonkaebuses väitnud, et kuna ringkonnakohtu otsusega on tema kaitsealuse olukorda halvendatud, siis esitab ta kassatsioonkaebuse AKKS § 40 alusel piiramatu kassatsiooni õigust kasutades üksnes ringkonnakohtu poolt karistuste liitmist puutuvalt. Kuna aga kassaator soovib samaaegselt vaidlustada ka oma kaitsealuse süüditunnistamise KrK § 207 lg 1 ja 2 järgi, siis peabki ta vajalikuks esitada samaaegselt ka avalduse kohtuvigade parandamiseks. Riigikohtu loakogu, pidades võimatuks erinevate kohtukaebuste samaaegset menetlemist, andis kõigepealt menetlusloa kassatsioonkaebusele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
17. oktoobri
18. a otsusega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. augusti
20. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus ei ole asja arutamisel rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud valesti kriminaalseadust ning on põhjendatult ja õigesti parandanud esimese astme kohtu vea karistuse liigi osas. Pärast käsitletava kriminaalasja läbivaatamist kassatsiooni korras otsustas Riigikohtu loakogu anda menetlusloa ka kohtuvigade parandamise avaldusele. Kuna kriminaalasja läbivaatamisel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelise koosseisu poolt
21. oktoobril
22. a tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, siis kooskõlas AKKS § 58 lg-s 1 sätestatuga, määrati kriminaalasi läbivaatamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtuvigade parandamise avalduses vaidlustatakse nii H. Kärmi süüditunnistamine KrK § 207 lg 1 ja 2 järgi kui ka H. Kärmile karistuse mõistmisel KrK § 41 sätete kohaldamine. Avaldaja leiab, et esimese astme kohus on oma süüdimõistvas otsuses jätnud piiritlemata H. Kärmi poolt relva ebaseadusliku hoidmise aja, piirdudes vaid relva ebaseadusliku kandmise aja määratlemisega. Samuti loeb avaldaja küsitavaks, kas H. Kärm on ikka hoidnud relva ebaseaduslikult KrK § 207 lg 1 mõttes. Avaldaja rõhutab, et H. Kärmi poolt relva hoidmise ja ka kandmise õiguslikuks aluseks oli tema liikmelisus organisatsioonis Eesti Kodukaitse, mille tegevuse lõpetamist reguleerib Vabariigi Valitsuse
23. märtsi
24. a määrus nr
25. Avaldaja väite kohaselt on nimetatud organisatsioon siiani seaduses ettenähtud korras likvideerimata ning seoses sellega pole saabunud hetk, millest algas H. Kärmi väidetav vältav kuritegu. Avaldaja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
26. augusti
27. a ja Tallinna Linnakohtu
28. mai
29. a otsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. Riigikohtu istungil esitatud seletustes jäid nii H. Kärm kui ka tema kaitsja avalduses esitatud seisukohtadele, prokurör taotles avalduse rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt
30. juunil
31. a M.B. süüdistusasjas tehtud otsuses märgituga on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis seisukohal, et puudub seaduslik alus käsitletava kohtuvigade parandamise avalduse menetlemiseks. Kriminaalasi on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
32. oktoobri
33. a otsusega juba kassatsiooni korras lahendatud ja vastavalt AKKS § 65 lg-le 5 ei kuulu Riigikohtu otsus enam edasikaebamisele. AKKS § 777 lg-s 1 on sätestatud, et Riigikohtule võib esitada avalduse kohtuvigade parandamiseks ühe aasta jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Selles seadusesättes ei sisaldu vastust küsimusele, kas kohtuvigade parandamist on võimalik taotleda piiranguteta kõigis kohtulahendites ja sealhulgas ka kassatsioonimenetluse tulemina tehtud kohtuotsuses. Tulenevalt Põhiseaduse § 149 lg-s 3 ja AKKS §-s 779 sätestatust, samuti Eesti Vabariigi kohtumenetluse süsteemi silmas pidades tuleb küsimusele vastata eitavalt. Kohtuvigade parandamise menetlus ei ole käsitatav mitte kassatsioonimenetluse suhtes kõrgema kohtukaebe menetlusena, vaid kassatsioonimenetluse alternatiivina. AKKS-s § 779 sätestatu kohaselt ei toimu Riigikohtus kriminaalasjade läbivaatamine kohtuvea parandamiseks mitte mingis erilises, kassatsioonimenetlusest erinevas korras, vaid AKKS §-des 49-66 ettenähtud üldises kassatsioonikorras. Vastavalt AKKS §-s 63 sätestatule aga vaadatakse üldises kassatsioonikorras läbi vaid Riigikohtu suhtes madalama astme kohtu lahendeid. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS § 63 p-le 1 ja § 65 lg-le 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
34. augusti
35. a ja Tallinna Linnakohtu
36. mai
37. a otsused Heikki Kärmi süüdistusasjas jätta muutmata. Vandeadvokaat Nigul Saare avaldus kohtuvigade parandamiseks jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
38. detsembril
39. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep