3-1-1-2-98

3-1-1-2-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. P. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A. P., tema kaitsja vandeadvokaat Leo Urge, kannatanu L. P. ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kohtuistungil osales tõlk Lüüli Lomp. Tallinna Linnakohtu
3. juuni
4. a otsusega mõisteti A. P. süüdi KrK § 204 lg 1 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega. KrK § 47 alusel vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest kaheaastase katseajaga. A. P. tunnistati süüdi selles, et ta
5. veebruaril
6. a kella 14.00 ajal, juhtides bussi "Kuban" riikliku numbrimärgiga X. ja liikudes sellega Tallinnas mööda P. maanteed J. tee poolt V. maantee suunas, sõitis punase fooritule ajal V. tn Z. maja juures reguleeritavale ülekäigurajale ning sõitis otsa teed ületanud 8aastastele G. P.-le ning A. G.-le. G. P. suri saadud vigastuste tagajärjel sündmuskohal ning A. G.-le tekitati rasked kehavigastused. A. P. rikkus Liikluseeskirjade p-de 35, 56.5 ja samade eeskirjade Lisa 1 p 1 nõudeid. Tingimusliku vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel arvestas kohus kohtualuse vanust ning tema 40aastast eeskujulikku autojuhistaa"i. Vastutust kergendavateks asjaoludeks luges kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja kahjude hüvitamist. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Esitatud apellatsioonprotestis taotles Tallinna prokuröri asetäitja Märt Toming Tallinna Linnakohtu otsuse osalist tühistamist ja A. P.-le mõistetud karistuse karmistamist, kuna see ei vasta toimepandud kuriteo raskusele. Prokurör asus seisukohale, et kohtualuse karistusest vabastamine ei ole põhjendatud, sest puuduvad märkimisväärsed tehiolude ning süüdlase isikut iseloomustavate andmete erisus KrK § 47 mõttes. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. oktoobri
8. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus A. P.-le mõistetud karistuse osas ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega avavanglas. Kriminaalkolleegium põhistas oma otsust asjaoludega, et A. P. karistusest vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldalustega, väljakujunenud kohtupraktikaga ja Riigikohtu otsusega
9. märtsist
10. a S. R. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi. Ringkonnakohus nõustus apellandi väitega, et vanus ei ole märkimisväärseks erisuseks, mis põhjustaks A. P. karistusest vabastamise. Esitatud kassatsioonkaebuses taotleb kohtualuse kaitsja vandeadvokaat L. Urge Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkollegiumi
11. oktoobri
12. a otsuse tühistamist ja Tallinna Linnakohtu
13. juuni
14. a otsuse, mille alusel A. P.-le mõisteti vabadusekaotuslik karistus tingimisi, jõusse jätmist. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus on karistuse mõistmisel jätnud kuriteo raskuse ja laadi kõrval piisava tähelepanuta süüdlase isiku ja asja tehiolud tervikuna. Kassaator juhib tähelepanu ja rõhutab oma kaebuses seda, et A. P. põhjustas avarii ettevaatamatult ning oli sel ajal kaine. Samas leiab kaitsja, et kohus oleks pidanud arvestama asjaoluga, et nii kõrges vanuses isiku paigutamine vanglasse toob kaasa üksnes füüsilisi kannatusi, mis aga karistuse eesmärgiks olla ei tohi. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud A. P. ja tema kaitsja, kes toetasid kassatsioonkaebust ning kannatanu L. P. ja prokuröri, kes taotlesid kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, l e i d i s: Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti kindlaks teinud
15. veebruaril
16. a Tallinnas P. maanteel toimunud liiklusõnnetuse tehiolud ning andnud A. P. käitumisele õige juriidilise kvalifikatsiooni. KrK § 204 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse alused isikutele, kes mootorsõiduki ohutu liiklemise nõudeid eirates põhjustavad kannatanu surma või üliraske või raske kehavigastuse ning määratleb karistusena üksnes vabadusekaotuse kuni viie aastani. Seega isiku kriminaalvastutusele võtmiseks KrK § 204 lg 1 järgi piisab raskete kehavigastuste põhjustamisest. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. P. pani toime teise astme kuriteo, mille tagajärjeks oli ühe isiku surm ja teisele raskete kehavigastuste tekitamine. Kuna tegemist on sagedasti toimepandava kuriteoga, siis ei oleks üldpreventiivsetel eesmärkidel põhjendatud karistusest vabastamine. Kuriteo raskust ja laadi arvesse võttes on Tallinna Ringkonnakohus tulnud õigele järeldusele, et A. P. suhtes KrK § 47 sätete kohaldamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldalustega ja väljakujunenud kohtupraktikaga. Vastavalt KrK § 36 sätetele arvestab kohus karistuse mõistmisel lisaks kuriteo raskusele ja laadile veel süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. A. P. isiksust iseloomustavate andmetena on kohtud märkinud tema kõrget vanust (66 aastat); varasemat karistamatust, kusjuures teda ei ole varem karistatud ka liikluseeskirjade rikkumise eest; 40 aasta pikkust laitmatut töötamist autojuhina (iseloomustus AS-st T.). Vastutust kergendavate asjaoludena arvestasid kohtud puhtsüdamlikku kahetsust ja tekitatud varalise kahju vabatahtlikku hüvitamist. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Tallinna Linnakohus on eeltoodud andmete põhjal leidnud, et vabadusekaotuse kandmine A. P. poolt ei ole otstarbekohane ja kohaldas tema suhtes karistusest tingimisi vabastamist. Tallinna Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et sellised andmed ei ole märkimisväärsed erisused, mis tinginuks karistusest vabastamise. Riigikohtu kriminaalkolleegium, nõustudes ringkonnakohtu seisukohaga, leiab et A. P. isiksust iseloomustavad üksnes positiivsed andmed on aluseks talle mõistetud vabadusekaotuse määra vähendamiseks, kuid mitte minimaalse vabadusekaotuse mõistmiseks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 4 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
17. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. oktoobri
19. a otsus A. P.-le mõistetud karistuse osas ja mõista talle KrK § 204 lg 1 järgi karistuseks üks aasta vabadusekaotust avavanglas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
20. Kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
21. jaanuaril
22. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep