3-1-1-4-98

3-1-1-4-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. T. süüdistuses KrK § 108 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. T. T.-le oli esitatud süüdistus selles, et tema
3. juunil
4. a kella 16.00 ajal Tartu maakonna X. vallas X. alevikus V-V. mnt garaa"ide juures karistas omakohtu korras K. J.-d, kes oli seganud teiste mängu ja kiusanud endast väiksemaid mängukaaslasi. Seejuures lõi T. T. vastastikuses sõnavahetuses tahtlikult K. J.-le rusikaga näkku, tekitades talle raske kehavigastuse, mis ei olnud eluohtlik ega põhjustanud KrK §-s 107 ettenähtud tagajärgi. Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a otsusega mõisteti T. T. KrK § 108 lg 1 järgi õigeks. Maakohus leidis, et K. J. käitumine tingis selle, et T. T. pidi teda korduvalt korrale kutsuma. Kannatanu K. J.-le tekitati kehavigastus ettevaatamatuse tõttu. Tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas Tartu abiprokurör Alar Häidberg apellatsioonprotesti. Apellatsioonprotestis nenditi, et maakohus on õigeksmõistva kohtuotsuse teinud vaid ühe tõendi - kohtualuse T. T. ütluste põhjal, arvestamata kohtumeditsiinieksperdi arvamust, samuti kannatanu ja tunnistajate ütlusi. Prokurör taotles Tartu Maakohtu
7. septembri
8. a otsuse tühistamist T. T. õigeksmõistmises KrK § 108 lg 1 järgi. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. oktoobri
10. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
11. septembri
12. a õigeksmõistev kohtuotsus. T. T. tunnistati süüdi KrK § 108 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 47 alusel vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest üheaastase katseajaga. Apellatsioonprotest rahuldati. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. oktoobri
14. a otsuse peale esitas kohtualuse T. T. kaitsja advokaat Tanel Pürn kassatsioonkaebuse. Kaitsja väitel puudub T. T. teos kuriteokoosseis, kuna ta ei soovinud tekitada kannatanu K. J.-le kehavigastusi ega möönnud nende tekkimise võimalust. Kassaator taotleb Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, l e i d i s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kassaatori väited ei ole põhjendatud ja need on kummutatud ringkonnakohtu otsuses esitatud tõendite analüüsiga. Ringkonnakohus tuvastas tõendite hindamisel nende kogumis, et kannatanu K. J. löömine on tõendatud kannatanu enda ning tunnistajate A. K., T. T. ja R. K. ütlustega, mis on kooskõlas kohtumeditsiinieksperdi arvamusega. Eksperdiarvamuse järgi esineb kannatanul K. J.-l ülalõualuu alveolaarjätke murd kahe hamba osalise nihestusega, rebimishaavad igemetel ja marrastused alahuulel. Need vigastused võisid olla saadud tömbi vägivalla toimel ühemomentselt, võimalik, et löögist rusikaga ülalõua piirkonda. Kannatanul esinevad vigastused kuuluvad raskete kehavigastuste liiki (tl 7). Ringkonnakohus nentis põhjendatult, et kannatanu löömise puhul on tegemist kohtualuse T. T. tahtliku tegevusega, millega kannatanule tekitati raske kehavigastus. Kannatanu korralekutsumiseks puudus igasugune vajadus kasutada tema suhtes füüsilist vägivalda. T. T. tegevuse subjektiivset külge iseloomustab kaudne tahtlus kannatanu K. J.-le kehavigastuse tekitamiseks. T. T. möönis kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamisel ka raske kehavigastuse tekitamise võimalikkust. Kaudse tahtluse tuvastamisel kehavigastuse tekitamiseks kvalifitseeritakse kuritegelik käitumine lähtudes tegelikult saabunud tagajärjest - tekitatud kehavigastuse raskusest - KrK § 108 lg 1 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuses sisalduvad kohtu järeldused vastavad faktilistele asjaoludele. Karistuse mõistmisel ja KrK § 47 sätete kohaldamisel on ringkonnakohus arvestanud toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning kohtualuse isikut, samuti kannatanu enda käitumist enne tema löömist. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu otsuses kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
15. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. oktoobri
17. a otsus T. T. süüdistusasjas KrK § 108 lg 1 järgi muutmata.
18. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
19. jaanuaril
20. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Herbert Lindmäe, Peeter Vaher