Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualuse R.R. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. R.R-le oli esitatud süüdistus selles, et tema
o 66 krooni ulatuses. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi J.N.
Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas Lääne-Viru aseprokurör S. Pass apellatsioonprotesti. Prokuröri väitel ei arvestanud maakohus J.N. süüditunnistamisel asjaolu, et võõra vara salajased vargused ei olnud toime pandud eluruumist ning varastatu väärtus ei ületanud ühegi varguse puhul 10 päevapalka. Seega oli tegu HÕS § 1441 järgi kvalifitseeritavate pisivargustega. Sellest tulenevalt leidis prokurör, et kuna J.N. käitumises puudub
süüdi mõista
Apellatsioonprotestis taotleti Lääne-Viru Maakohtu otsuse tühistamist J.N. süüdimõistmises
süüdimõistmises
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
R.R. suhtes jäeti apellatsioonprotest rahuldamata. Kohtuotsuses nenditi, et R.R. teos on tuvastatud
Tema vastutus ei sõltu sellest, kas J.N. käitumises esineb
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas Riigiprokuratuuri prokurör Helen Hiiemäe kassatsioonprotesti. Protestis väidetakse, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kui J.N. tegudes puudub kuriteo objektiivne külg ja seetõttu ka kuriteokoosseis, siis ei omandanud R.R. kuritegelikul teel saadud vara. Kassaator taotleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. oktoobri 1997. a. otsuse tühistamist R.R. süüdimõistmise osas ja tema õigeksmõistmist
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi prokurör kassatsioonprotestis esitatud taotluste juurde. Kaitsja kassatsioonprotesti ei vaidlustanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. oktoobri 1997. a otsuses nenditakse põhjendatult, et J.N. poolt toimepandud vargustega tekitatud kahju ei ületa ühelgi juhul 10 päevapalka. Seetõttu ei ole tegemist kuriteoga
Samas asutakse seisukohale, et kuigi J.N. tegevuses puudub kuriteokoosseis, ei takista see R.R. kriminaalvastutusele võtmist
Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt oli R.R. teadlik, et tema poolt omandatud rahakoti oli varastanud J.N.. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et R.R. tegevuses esineb
lg 1 kuriteokoosseis, sõltumata sellest, kas omandati kuriteo läbi või haldusõiguserikkumise teel saadud vara. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi sellesisulise üksikasjalikumalt motiveerimata seisukohaga.
§-s 203 sätestatakse vastutus teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise eest. Seejuures tuleb kuritegelikul teel saadud vara all mõista igasugust vara, mis on saadud
eriosas sätestatud kuriteoga, mitte aga haldusõiguserikkumise teel. Kui omandatakse vara, mis ei ole saadud kuritegelikul teel, s. o kriminaalkorras karistatava teoga, ei ole alust sellist tegu kvalifitseerida
Kuna ringkonnakohus mõistis J.N. talle
järgi süüksarvatud tegudes õigeks ja leidis, et tegemist on HÕS § 1441 järgi karistatavate pisivargustega, puudub R.R.le süüksarvatud teos objektiivne külg. Kuriteokoosseis on aga olemas üksnes siis, kui esinevad selle kõik tunnused. Üheainsagi tunnuse, sealhulgas ka objektiivse külje puudumisel on kuriteokoosseis välistatud. Seetõttu tuleb R.R.
Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
2. Mõista R.R.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.