3-1-1-10-98

3-1-1-10-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. P. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. V. P. anti süüdistatavana kohtu alla selles, et tema, olles alkoholijoobes,
3. märtsil
4. a kella 23.30 paiku, koos tuvastamata isikuga Tallinnas X tänaval maja nr 1 juures, ähvardades püstoli kasutamisega, lõi kaks korda rusikaga näkku M. N., tekitades talle füüsilist valu ja hõivas seejärel kannatanule kuulunud raha ning asjad 396 kr väärtuses. Seega V. P. koos isikute grupiga, ähvardades elule või tervisele ohtliku vägivallaga ja kasutades seejuures püstolimaketti, hõivas võõrast vara, s.t pani toime KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tallinna Linnakohtu
5. juuni
6. a otsusega mõisteti V. P. süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning karistati 6-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Linnakohus leidis, et kohtualune V. P., nähes, et tema kaaslane hoiab püstolit kannatanu kaela vastas, osales kannatanult asjade ja raha äravõtmises ning seejärel lõi kannatanut kahel korral rusikaga näkku. Linnakohtu otsuse peale esitas süüdimõistetu apellatsioonkaebuse, milles ta taotles tema poolt toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimist avaliku vargusena. Taotlust põhjendas V. P. sellega, et tema ei ähvardanud kannatanut relvaga, vara hõivas ta pärast kaasosalise poolt vara hõivamist ning kannatanut lõi ta pärast asjade äravõtmist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. oktoobril
8. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et V. P. tunnistati süüdi selles, et ta
9. märtsil
10. a kella 23.30 paiku, olles alkoholijoobes, koos kindlakstegemata isikuga X tn. 1 maja juures elule või tervisele mitteohtliku vägivalla kasutamisega, elule ja tervisele ohtliku püstolimaketi kasutamisega hõivas M. N. kuuluvat vara 396 kr väärtuses (tl 109). Samas kriminaalkolleegium nentis, et kurjategijate teod olid teadlikult arvestatud selliselt, et kuriteovahendit tajutakse elule ja tervisele ohtu kujutavana, mistõttu toimepandav on õigesti kvalifitseeritud grupilise röövimisena relvana kasutatava esemega KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse V. P., kes leiab, et ta on süüdi avaliku varguse toimepanemises ja taotleb kuriteo ümberkvalifitseerimist ja karistuse kergendamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, l e i d i s: Kriminaalõiguse teoorias käsitletakse püstolimaketti kõlbmatu vahendina, kuna seda pole võimalik relvana sihtotstarbeliselt kasutada. Püstolimaketiga ähvardades otsisid V. P. koos kaasosalisega kannatanu läbi ja hõivasid tema vara. Tegemist oli situatsiooniga, kus süüdlased nõudsid kannatanult asjade äraandmist, ähvardades teda kõlbmatu relvaga. Ühelt poolt oli tegemist ähvardusega, mille reaalseks sisuks ei olnud oht elule või tervisele, teiselt poolt aga tegutsesid süüdlased arvestusega, et kannatanu peaks tema elu ja tervist ähvardavat hädaohtu reaalseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siinjuures vajalikuks selgitada alljärgnevat. Röövimise objektiivsesse külge võib kuuluda nii füüsiline vägivald, kui ka ähvardus kasutada elule või tervisele ohtlikku vägivalda. Süüdlase teo saab röövimisena kvalifitseerida ainult siis, kui elule või tervisele ohtliku vägivallaga ähvardamine on reaalne ja ei jäta kannatanule mingit kahtlust, et vastuhakkamisel süüdlane selle ähvarduse ka tegelikult ellu viib. Ka siis, kui ähvardus ei kujuta tegelikult ohtu elule või tervisele, võib sedaliiki tegevust kvalifitseerida röövimisena, kuid ainult sel tingimusel, kui süüdlane tegutseb arvestusega, et ähvardust kõlbmatu vahendiga peab kannatanu ekslikult oma elule või tervisele reaalseks ohuks. Järelikult ähvardamisel kõlbmatu vahendiga (mittekorras tulirelv, relvamakett, mängupüstol, kujutletav tuli- või külmrelv jms), peab olema tuvastatud nii süüdlase tahe kutsuda kannatanul esile reaalne kartus oma elu või tervise pärast, samuti kannatanupoolne tajumine, et see oht on tema elule või tervisele reaalne (kannatanu peab relva laskekõlbulikuks, relvamaketti või mängupüstolit ehtsaks, kujutletavat relva reaalseks). Süüdlane arvestab ja kasutab ära eranditult neil juhtudel tekkivat psühholoogilist efekti, mis ongi aluseks toimepandu kvalifitseerimisel röövimise põhikoosseisuna KrK § 141 lg 1 järgi, mitte aga enamohtliku liigina. Kuriteo kvalifitseerimine röövimisena on välistatud, kui süüdlasel on tahtlus ähvardada elule või tervisele mitteohtliku vägivallaga ja ta on valmis ka seda ähvardust ellu viima, kuid kannatanu peab sellist ähvardust ekslikult elule ja tervisele ohtlikuks. Niisugusel juhul tuleb kuritegu kvalifitseerida avaliku varguse enamohtliku liigina KrK § 140 lg 2 või lg 3 järgi. V. P. kaasosaline ähvardas kannatanut M. N. relvamaketiga, mida kannatanu pidas ekslikult ehtsaks tulirelvaks. Süüdlaste tahtlus oligi suunatud sellele, et ähvardus näiks kannatanu elule või tervisele ohtlik. Nad kasutasid kannatanul oma elu ja tervise pärast tekkinud hirmutunnet tema vastupanu mahasurumiseks ning raha ja esemete hõivamiseks. Seega on nii Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kui ka Tallinna Linnakohus V. P. ja tema kaasosalise tegevuse õigesti kvalifitseerinud röövimisena isikute grupiga. Kuid samas on kuritegu ekslikult kvalifitseeritud röövimisena, mis pandi toime relvana kasutatava muu esemega. KrK § 141 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritakse röövimise enamohtlik koosseis, mis pannakse toime relvaga või relvana kasutatava muu esemega. On selge, et kui röövimisel kasutatakse tuli-, õhk-, gaasi-, heit-,või külmrelva on tegelik oht nii kannatanu kui ka teiste isikute elule või tervisele märksa suurem, võrreldes sellega, kui ähvardamisel või ründamisel kasutatakse kõlbmatut vahendit. Ründe ohtlikkus on suurem ka siis, kui vara hõivatakse relvana kasutatava muu eseme abil. Seetõttu nähaksegi ette enamohtliku röövimise eest rangem vastutus. Relvaseaduses defineeritakse relvana seadeldist või eset, mis on ette nähtud elava või muu objekti kahjustamiseks. Relvad liigitatakse tuli-, õhk-, gaasi-, heit- või külmrelvadeks. Relvana muu kasutatava eseme mõistet relvaseadus ei anna. Lähtudes asjaolust, et relv on ette nähtud elava või muu objekti kahjustamiseks, samuti väljakujunenud kohtupraktikat, saab relvana kasutatava muu esemena mõista spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset ning teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada (nt tööriistad ja -vahendid, nagu kirves, saag, vasar, kruvikeeraja ja peitel; spordivahendid - pesapalli kurikas, golfikepp, kuul, oda jne; muud esemed kivi, metallitükk, kaigas jne). Toodud loetelu on näitlik ja mitteammendav. Määrav on, et esemel on objektiivselt sellised omadused, et teda saab relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas. Kuriteo kvalifitseerimisel röövimisena ei oma tähtsust asjaolu, kas need esemed olid süüdlasel eelnevalt kaasas, või võeti kuriteokohalt. Lähtudes eeltoodud seisukohast seaduse tõlgendamisel, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium V. P. KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi inkrimineeritud kuriteost välja röövimise relvana kasutatava muu esemega, s.o punkti
11. Samas, arvestades V. P. poolt toimepandud kuriteo raskust, laadi ja tema isikut, puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil alus temale mõistetud sanktsiooni alammäärale vastava karistuse kergendamiseks. Juhindudes AKKS § 49 lg-st 3; § 63 p-st 3; § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium kogu koosseisus o t s u s t a s:
12. Tühistada osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. oktoobri
14. a ja Tallinna Linnakohtu
15. juuni
16. a otsused V. P. süüdistusasjas KrK § 141 lg 2 p-de 1ja 3 järgi, jättes neist välja V. P. süüdimõistmise KrK § 141 lg 2 p 3 järgi.
17. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
18. V. P. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub
19. jaanuaril
20. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep, Peeter Vaher