Obsah (4)

§ 107§ 40§ 45§ 184

3-1-1-15-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. jaanuaril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalik

§ 107lg 1 ja § 184 lg 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. V. T. oli antud kohtu alla süüdistatuna

§ 107lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 järgi.

Narva Linnakohtu

1. mai
2. a otsusega tunnistati V. T. süüdi

§ 107

lg 1 järgi ja karistati vabadusekaotusega neljaks aastaks ning § 184 lg 2 järgi ja karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest karistuseks viis aastat vabadusekaotust ja

§ 40

lg 3 alusel lõplikuks karistuseks kuus aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

§ 45

alusel arvati karistuse tähtaja hulka eelvangistusaeg ja määrati karistuse kandmise aja alguseks 30. juuni 1995. a.

§ 107lg 1 järgi tunnistati V.

T. süüdi selles, et ta

1. veebruaril
2. a tekitas isiklike vaenusuhete pinnalt peksmisega tahtlikult ülirasked kehavigastused I. P.-le.

§ 184lg 2 järgi tunnistati

V. T. süüdi selles, et ta

1. veebruaril
2. a tekitas kerged kehavigastused S. N.-le - isikule, kes püüdis tõkestada I. P. peksmist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu
5. mai
6. a otsus muutmata ja V. T. ning tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Belovi apellatsioonkaebused rahuldamata. Kassatsioonkaebuses vaidlustab V. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belov, viitega AKKS §-dele 37 ja 39, ringkonnakohtu otsuse nii kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise kui ka kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise motiivil ja taotleb käsitletud kohtuotsuste tühistamist ning oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmata jätmist, leidis: Kassatsioonkaebusest ei selgu üheselt, milles seisnevad kassaatori arvates õiguserikkumised käsitletava kriminaalasja menetlemisel ja milline peaks olema ringkonnakohtu otsuse tühistamise konkreetne alus AKKS § 39 järgi. Kassaator rõhutab põhjendatult, et vastavalt KrMK §-le 19 peab kriminaalasja uurimine toimuma igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning märgib õigesti, et Narva Linnakohtu
7. detsembri
8. a määrusega saadeti kriminaalasi täiendavaks kohtueelseks uurimiseks. Samas ei nähtu kassatsioonkaebusest, milles seisneb antud juhul õiguserikkumine. Võib oletada, et kassaator ei nõustu sellega, et eriprotesti alusel tühistati Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. veebruari
10. a määrusega Narva Linnakohtu
11. detsembri
12. a määrus ja kriminaalasi tagastati Narva Linnakohtule kohtulikuks arutamiseks. Ringkonnakohtuselline otsustus ei ole käsitatav õiguserikkumisena AKKS § 39 mõttes. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse mitmete tõendite usaldusväärsust ja leitakse, et rida olulisi tõendamiseseme asjaolusid on tuvastamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et kooskõlas AKKS § 65 lg-ga 4 puudub Riigikohtul endal õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ning leiab, et kohtud on piisavalt põhjendanud oma järeldusi. Kassatsioonikohtu menetlusesemeks ei saa olla ka kassaatori väide, mille kohaselt kohus on jätnud väidetavasti aluseta rahuldamata kaitsja taotluse justnimelt kompleksse kirjaekspertiisi määramiseks, kui kassaator seejuures ei näita milles seisnes seejuures kohtupoolne õiguserikkumine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
13. Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. oktoobri
15. a otsus V. T. süüdimõistmises

§ 107lg 1 ja § 184 lg 2 järgi.

1. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
2. jaanuaril
3. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe