Kriminaalasjas on veel süüdi mõistetud
Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Linnakohtu 15. septembri 1997. a otsusega mõisteti A. Ustav süüdi
lg 3 p 1 järgi selles, et tema töötades ü/e Virpo - Tartu direktorina ja AS Morgenstern juhatuse esimehena, kuritarvitades oma ametiseisundit ajavahemikul
Ustav süüdi selles, et olles AS Morgenstern juhatuse esimees, jättis ta nõuetekohaselt täitmata AS-le Morgenstern väljastatud relvaraamatu ega organiseerinud selle nõuetekohast täitmist, millega põhjustas raske tagajärje riigi huvidele.
Ustav süüdi selles, et AS Morgenstern juhatuse esimehena rikkus ta aktsiaseltsi majandusalase, sealhulgas kaubandus- ja finantsalase tegevuse ja vara kohta peetavat raamatupidamisarvestust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõudeid, mille tagajärjel polnud võimalik õigesti kindlaks teha majandusüksuse tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust, maksevõimet ja vara suurust.
Ustavit vabadusekaotusega kaheks aastaks,
järgi vabadusekaotusega üheks aastaks ja
lg 1 järgi vabadusekaotusega kaheksaks kuuks.
lg 1 alusel liitis linnakohus mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõistis A. Ustavile vabadusekaotuse kaheks aastaks ja neljaks kuuks. Lisakaristusena võeti A. Ustavilt ära õigus kolme aasta jooksul töötada juhtivatel ametikohtadel, mis on seotud isikliku vastutusega raamatupidamise korrasoleku eest või tulirelvadega. Süüdistuses
Ustavi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tartu Linnakohtu
Ustavi elukohas Tartus Uus 60-53. Samuti leidis protesti esitaja, et linnakohtu otsus on ebaõige A. Ustavi õigeksmõistmises
Ühtlasi taotles apellant A. Ustavilt 759 838 krooni väljamõistmist maksuameti poolt esitatud tsiviilhagi katteks. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
lg 7 järgi ning teda karistati kolmeaastase vabadusekaotusega.
Ustavile lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Ühtlasi mõisteti temalt välja 274 077 krooni riigituludesse tasumata käibemaksu katteks. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust A. Ustavi õigeksmõistmisel
Erinevalt linnakohtust asus ringkonnakohus seisukohale, et isiku käitumise kvalifitseerimine
Kriminaalkolleegiumi otsuses nenditakse, et A. Ustavi süü kuriteo toimepanemises
lg 7 järgi on tõendatud tema enda süü omaksvõtuga, et ta aktsiaseltsi juhatuse esimehena jättis esitamata maksuarvutuste ja maksude eelarvesse kandmisega seotud dokumendid ja vastavate dokumentide esitamata jätmine kinnitabki tema tahtlust varjata maksuobjekti. Samuti tühistas kriminaalkolleegium linnakohtu otsuse osas, millega A. Ustavi süüdistusest
Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus on kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust, järeldades, et jahipüssi IZ-49 ilma loata hoidmine
uus redaktsioon, mille kohaselt siledaraudse jahipüssi ilma loata hoidmine on kuritegu. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused A. Ustav ja tema kaitsja Tanel Pürn. T. Pürn väidab kaebuses, et ei ole tõendatud maksustamisobjekti varjamine A. Ustavi poolt, sest viimane ei ole varjanud AS Morgenstern asukohta ega teinud maksuameti töötajaile takistusi aktsiaseltsi sisenemiseks. T. Pürn taotleb Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. A. Ustav väidab kassatsioonkaebuses, et ta ei ole tahtlikult varjanud maksustamisobjekte, käibemaksu tasumata jätmine oli tingitud mitmete ebasoodsate majanduslike asjaolude kokkulangemisest. Kassaator seletab, et käibemaksuks mõeldud raha oli aktsiaseltsil algselt olemas, kuid see tuli kiireloomuliselt kasutada võlgade tasumiseks. AS Morgenstern töötaja Ruth Hint ei täitnud talle pandud ülesandeid, tagamaks maksude maksmise dokumentide esitamist. AS Morgenstern lõpetas 1993. a lõpuks oma tegevuse ja A. Ustav asus elama Leedu Vabariiki ning tal puudus võimalus maksude tasumiseks Eestis. Kassaator leiab, et ta on süüdi üksnes maksudokumentide mitteõigeaegses esitamises, kuid mitte maksuobjekti varjamises. Ta taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja linnakohtu otsuse jõusse jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse jätta kassatsioonkaebused rahuldamata, l e i d i s: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus A. Ustavi süüdimõistmises ja karistamises
Eesti Vabariigi käibemaksuseaduse § 10 lg 2 kohaselt peab maksukohuslane maksma käibemaksu ja esitama käibedeklaratsiooni maksuameti kohalikule talitusele maksustamisperioodi järgneva kuu
lg 7 alusel järgneb kahel alternatiivsel juhul - 1) isik on teo toime pannud tahtlikult või 2) isik oli samasuguse teo eest varem halduskorras karistatud. Seega ei pea isiku kriminaalvastutusele võtmiseks tingimata esinema mõlemad juhud korraga, nagu seda leidis Tartu Linnakohus A. Ustavi õigeksmõistmisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et isikut on võimalik kriminaalkorras karistada
lg 7 alusel ainult siis, kui tema teos on mõni
Üheks võimalikuks kuriteokoosseisuks lõige 2 järgi võib olla ka tulude või muude maksustamisobjektide varjamine pädeva ametiisiku poolt, kui see toimus tahtlikult.
lg-tes 1-5 ettenähtud kuritegude objektiivne külg võib seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses. Seega, kui on tõendatud, et
lg-tes 1-5 ettenähtud kuritegude subjektitunnustele vastav isik jätab esitamata maksuarvutuste ja maksude eelarvesse kandmisega seotud dokumendid, ongi ta toime pannud
Samas Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et isiku süüdimõistmisel
lg 6 ja lg 7 järgi tuleks süüdistuses ja ka kohtuotsuses selguse mõttes viidata lisaks eeltoodud lõigetele ka lõigetele 1-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.