3-1-1-19-98

3-1-1-19-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja D. T. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kriminaalasja läbivaatamisest osa süüdimõistetu D. T. ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. D. T. mõisteti Narva Linnakohtu
3. aprilli
4. a otsusega süüdi KrK § 141 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati kuueaastase vabadusekaotusega. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kolmeaastase katseajaga. D. T.-it kohustati registreeruma politseiprefektuuris 1 kord kuus ning teatama politseile elu-, töö- või õppimiskoha muutustest. Sama otsusega mõisteti süüdi A. M., P. G., R. H., J. P., G. L., A. S., R. B. ja J. R. Kohtualuste P. G. ja A. M. ning kaitsjate V. Rogulski, A. Kazikovi ning A. Belõ"eva apellatsioonkaebuste alusel vaadati kriminaalasi Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis uuesti läbi ning
5. oktoobri
6. a otsusega tühistas ringkonnakohus Narva Linnakohtu eeltoodud otsuse R. B.-le, A. M.-le, P. G.-le ning D. T.le mõistetud karistuste osas. Muuhulgas mõistis ringkonnakohus D. T.-le KrK § 141 lg 2 p 1 järgi karistuseks kolm aastat vabadusekaotust KrK § 39 sätete kohaldamisega. Riigiprokuratuuri prokuröri Helen Hiiemäe poolt esitatud kassatsioonprotestis palutakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. oktoobri
8. a otsus D. T.-le mõistetud karistuse osas tühistada ja saata kriminaalasi selles osas Viru Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassaator leiab, et ringkonnakohus, kohaldades D. T.-i suhtes KrK § 39 sätteid, on väljunud apellatsiooni piiridest ning sellega oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri ning D. T.-i kes mõlemad taotlesid kassatsioonprotesti rahuldamist, leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on tuvastanud vajakajäämisi A. M.-le, P. G.-le ning D. T.-le karistuse mõistmisel, s.o kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise Narva Linnakohtu poolt. Sellistel asjaoludel juhindus ringkonnakohus õigesti AKKS § 32 lg-st 2 ning kohaldas karistuste muutmist ka teiste samas kuriteos süüdimõistetud isikute suhtes, olenemata sellest, kas nende suhtes on esitatud kaebusi või proteste või mitte. Seega on alusetu kassatsioonprotestis esitatud väide, et ringkonnakohus on oma volitusi ületades oluliselt rikkunud kriminaalprotsessi seadust. Käesoleva kaasuse puhul oli ringkonnakohtul AKKS § 32 lg 2 alusel kohustus väljuda apellatsiooni piiridest ning kergendada ka D. T.-le mõistetud karistust, jättes Narva Linnakohtu poolt KrK § 47 kohaldamise tema suhtes muutmata. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. oktoobri
10. a otsus D. T.-i suhtes jätta muutmata, kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
11. veebruaril
12. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep