3-1-1-24-98

3-1-1-24-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja G. Z. süüdistuses KrK § 1773 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. G. Z. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 1773 järgi selles, et ta
3. aprillil
4. a, kandes Tallinna Keskvangla kambris nr X. karistust, tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta alkoholi. Tallinna Linnakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega mõisteti G. Z. talle esitatud süüdistuses õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Linnakohus leidis, et puuduvad tõendid selle kohta, et G. Z. oli eelnevalt teadlik kriminaalvastutusest KrK § 1773 järgi alkoholi tarvitamise eest vanglas. Apellatsioonprotestis taotles riigiprokuröri asetäitja Feliks Saarevet Tallinna Linnakohtu
7. oktoobri
8. a otsuse tühistamist ning G. Z. süüditunnistamist ja karistamist KrK § 1773 järgi vabadusekaotusliku karistusega. Apellant põhistas oma taotlust sellega, et KrK § 1773 uus,
9. jaanuaril
10. a jõustuv redaktsioon loeti Keskvangla translatsioonivõrgu kaudu nii eesti kui ka vene keeles ette
11. jaanuaril
12. a. Täiendavalt teavitati vangla sotsiaaltöötaja poolt seaduse muudatusest iga vabadusekaotust kandvat isikut. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. detsembri
14. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
15. oktoobri
16. a õigeksmõistev otsus. G. Z. tunnistati süüdi KrK § 1773 järgi ja teda karistati selle kuriteo eest 8-kuulise vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele varem mõistetud 8-aastane vabadusekaotus ja loeti G. Z. lõplikuks karistuseks 8 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse alguspäevaks loeti
17. august
18. a. Ringkonnakohtu otsuse põhjendusena märgitakse, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on KrK § 1773 sisu tehtud karistust kandvatele isikutele teatavaks. Kohtuotsuses rõhutatakse, et kõnealuse kriminaalseaduse sätte alusel on juba rida isikuid võetud kriminaalvastutusele ja seetõttu pole usutav, et G. Z. ei olnud teadlik selle seadusesätte sisust. Samuti märgitakse kohtuotsuses, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. detsembri
20. a otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebuse süüdimõistetu G. Z. Kassaator püstitab küsimuse, et miks ei ole võetud kriminaalvastutusele isikut, kes tõi talle alkoholi, samuti teisi kinnipeetavaid, kellega ta koos alkoholi tarbis. Kassaator märgib ka seda, et prokurör esitas apellatsioonprotesti 11 päeva pärast kohtuotsuse kuulutamist. G. Z. kinnitab, et teda ei ole kirjalikult ega suuliselt hoiatatud kriminaalvastutusest alkoholi tarvitamise eest kinnipidamiskohas. Riigikohtu istungil esitatud seletuses taotles prokurör kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, rõhutades, et apellatsioonprotest oli esitatud tähtaegselt, on tuvastatud kinnipeetavate teavitamine kriminaalvastutusest ja isiku kriminaalvastutusele võtmine KrK § 1773 järgi ei eelda selle sätte sisu eelnevat tutvustamist allkirja vastu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
21. detsembri
22. a otsus on seaduslik ja põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, jättes oma
23. septembri
24. a. otsusega muutmata Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse A.G. õigeksmõistmise kohta süüdistuses KrK § 177 3 järgi, märkis, et kriminaalasjas ei esine ühtegi tõendit, millest järelduks, et kinnipeetavaid teavitati seadusest, millega alkoholi tarvitamine vanglas muutus kriminaalkorras karistatavaks teoks, enne selle seaduse jõustumist, s. o enne
25. jaanuari
26. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
27. detsembri
28. a otsuses on aga põhjendatult loetud tuvastatuks, et G. Z. oli teavitatud kinnipidamisasutuses alkoholi tarvitamise kui teo kriminaliseerimisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub prokuröri poolt Riigikohtu istungil esitatud seisukohaga, et isiku kriminaalvastutusele võtmine KrK § 1773 järgi ei eelda selle sätte sisu eelnevat tutvustamist allkirja vastu. Samas tuleb kooskõlas Riigikohtu senise praktikaga täpsustavalt korrigeerida ühte Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
29. detsembri
30. a otsuse motiividest. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt
31. septembril
32. a. A.G. süüdistusajas tehtud otsuses rõhutatud, et tulenevaltPõhiseaduse § 3 lg-s 2 sätestatust saab põhimõte, mille kohaselt seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, toimida vaid tingimusel, et on tagatud reaalne võimalus avaldatud seadusest teada saada ja seda ka mõista. Eriti tähtis on see seaduste puhul, millega kehtestatakse ühe või teise teo eest kriminaalvastutus. Vanglas kantakse vabadusekaotust, mille üks eesmärkidest on isiku tegevusvabaduse piiramine. Sellest tulenevalt võib põhimõtteliselt olla piiratud ka kinnipeetavate võimalus saada informatsiooni, sh tutvuda avaldatud seadustega. See tähendab, et kinnipidamisasutustes tuleb seaduse muudatuste selgitamiseks, mis puudutavad kinnipeetavaid, astuda täiendavaid samme. Kassator märgib ekslikult, et apellatsioonprotest oli esitatud apellatsioonitähtaega rikkudes. Kaevatav kohtuotsus oli kuulutatud
33. oktoobril
34. a. Vastavalt AKKS § 6 lg-le 3 tuleb apellatsioonkaebus või protest esitada otsuse teinud kohtule 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Seega oli apellatsioonprotesti esitamise viimaseks päevaks
35. oktoober
36. a. Kui tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, loetakse KrMK § 85 lg 4 kohaselt tähtaja viimaseks päevaks puhkepäevale järgnev tööpäev. Kuna
37. oktoober oligi pühapäev, siis oli apellatsioonprotesti esitamine ja selle registreerimine Tallinna Linnakohtu kantseleis (tl 110)
38. oktoobril
39. a tähtaegselt esitatud apellatsioonina igati seaduslik. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
40. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
41. detsembri
42. a otsus G. Z. süüditunnistamises KrK § 1773 järgi jätta muutmata.
43. Süüdimõistetu G. Z. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
44. veebruaril
45. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Herbert Lindmäe Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher