← Eesti

3-1-1-26-98

3-1-1-26-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. veebruaril
  2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. K. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Tallinna Linnakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsusega tunnistati S. K. süüdi KrK § 197 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vabadusekaotust KrK § 47 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga. Samuti tunnistati KrK § 197 lg 2 p 2 järgi süüdi R. S. ning ka teda karistati vabadusekaotusega 9 kuuks KrK § 47 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga. S. K. ja R. S. mõisteti süüdi selles, et nad
  5. detsembril
  6. a õhtul kella 9.30 paiku alkoholijoobes ärandasid ajutise kasutamise eesmärgil Tallinnas K. tn X. maja juurde pargitud T. R.-le kuuluva sõiduauto VAZ-
  7. Ärandatud autoga tekitasid nad liiklusavarii. Liiklusavariiga põhjustatud kahjude hüvitamiseks mõisteti S. K.-lt ja R. S.-lt välja solidaarselt T. R.-i kasuks 12 359 krooni ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi kasuks 63 036 krooni 45 senti. Apellatsioonkaebuses on S. K. kaitsja taotlenud oma kaitsealuse õigeksmõistmist, kuna väidetult kokkulepe ärandamiseks puudus ning S. K. lihtsalt sõitis kaasa R. S. poolt ärandatud autos. Kaitsja rõhutas seisukohta, et R. S. seob S. K. kaastäideviijana ärandamises, lähtudes soovist, et ta võtaks osa tekkinud kahjude hüvitamisest. R. S. kaitsja rõhutas oma kaitsealuse alaealisust kuriteo toimepanemise ajal ja tema positiivseid isikuomadusi ning taotles mõistetud karistuse kergendamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  8. detsembri
  9. a otsusega vähendati R. S.-le tingimuslikult mõistetud karistust kolme kuu võrra, muus osas jäeti Tallinna Linnakohtu
  10. oktoobri
  11. a otsus muutmata. S. K. kaitsja väiteid, millega ta vaidlustab oma kaitsealuse puutumuse ärandamises, on apellatsioonikohtu hinnangul vastuolus kaassüüdimõistetu järjekindlate ütluste ja ka S. K. enda selgitustega menetluse algstaadiumis. Kassatsioonkaebuse esitanud S. K. selgitab jätkuvalt, et R. S. tegutses autouste avamist katsetades iseseisvalt ja et tema T. R.-i autosse istudes ei saanud oma asendi tõttu osaleda rooliluku katkimurdmises ja juhtmete ühendamises, nagu väidab kaassüüdimõistetu. Sündmustes osales ta võltssõprustundest ja seetõttu, et oli purjus. Ohu vähendamiseks soovitas ta R. S. sõita linnast välja ja sõidu ajal korrigeeris ta rooli asendit, mida tehes hoidis enda arvates ära raskema tagajärje. Lisaks avaldab kassaator, et tal oli raskusi menetlusdokumentide sisu mõistmises, mis on valdavalt eesti keeles. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele, l e i d i s: Tallinna Linnakohtu
  12. oktoobri
  13. a otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on KrK § 50 nõuetele vastavalt kirjeldatud, kõrvutatud ja analüüsitud S. K. süüstavaid tõendeid ja antud hinnang S. K. vastuväidetele. Sellise käsitluse kaudu on hinnatud S. K. tegevus ärandamise kaastäideviimisena. Linnakohtu poolt antud õiguslikku hinnangut on kontrollitud ringkonnakohtu poolt ja jõutud samale järeldusele. S. K. süü ärandamise kaastäideviijana on tõendatud tema tegudega teadvalt võõra auto käivitamisel, juhtimisseadmete lukustuse lahtimurdmisel ja kaaslase juhtimisvõtete korrigeerimisel. Kohtud on neid ühiseid eesmärke tõendavaid tegusid pidanud piisavaiks kuriteo kvalifitseerimiseks grupi poolt toimepanduna KrK § 197 lg 2 p 2 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kohtute järeldustega S. K. käitumise õiguslikul hindamisel ning nendib, et kriminaalasja läbivaatamisel pole esinenud kriminaalmenetluse nõuete olulist rikkumist ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  14. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  15. detsembri
  16. a otsus S. K. süüdistusasjas KrK § 197 lg 2 p 2 järgi muutmata.
  17. S. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub
  18. veebruaril
  19. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.