3-1-1-28-98

3-1-1-28-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Gennadi Sulimov"i süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 2 ja § 2074 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve Linnakohtu
3. septembri
4. a otsusega mõisteti G. Sulimov süüdi KrK § 207 lg 3 p 1 järgi ja KrK § 2074 järgi ning mõlema kuriteo eest karistati teda kaheaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel need karistused osaliselt liideti ning lõplikuks karistuseks mõisteti kaks aastat ja neli kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. G. Sulimov mõisteti süüdi selles, et ta ebaseaduslikult omandas ja hoidis oma elukohas Kohtla-Järve linnas Estonia pst 20-15 5 elektridetonaatorit, 300 g ammoniiti ja omatehtud lõhkeseadeldist, mis
5. augustil
6. a politseitöötajate poolt ära võeti. Oma apellatsioonkaebuses selgitas G. Sulimov, et viis lõhkeseadeldise koju, eesmärgiga vältida selle võimalikku kasutamist laste poolt. Samas väitis apellant, et leitud detonaatoreid ta ei varjanud ning tahtis need ise politseile üle anda. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a otsusega Kohtla-Järve Linnakohtu
9. septembri
10. a otsus kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistati ning G. Sulimov mõisteti lõhkematerjalide ja lõhkeseadeldise omandamises õigeks. Muus osas jäi linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus tuli järeldusele, et pole tõendatud G. Sulimovi poolt lõhkematerjalide ja lõhkeseadeldise omandamine s. t ostmine, vahetamine, pantimine või muul viisil saamine ning kohtualuse versioon nende leidmise kohta on linnakohtu otsuses ümber lükkamata. Esitatud kassatsioonprotestis palub riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. detsembri
12. a otsus G. Sulimovi lõhkematerjalide ja lõhkeseadeldise omandamises õigeksmõistmises ning saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. Kassaator nõustub oma protestis ringkonnakohtu seisukohaga, et lõhkematerjalide ja lõhkeseadeldise leidmise fakt ei sisalda leidja tahtlust leitu omandamiseks. Kui leidja jätab leitud vara samasse kohta, viskab selle koheselt ära või toimetab politseiasutusse, pole mingil juhul tegu selle vara omandamisega, kuid kui leidja võtab peale leidmist lõhkematerjalid ja lõhkeseadeldise enda valdusse ja viib need oma elukohta, on kahtlemata tegemist omandamisega KrK § 207 ja 2074 mõttes. Kassaator on seisukohal, et lõhkematerjalide ja lõhkeseadeldise oma valdusse võtmisega ja elukohta toimetamisega realiseeris G. Sulimov oma tahtluse nende esemete omandamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles kassatsioonprotesti rahuldamist, leidis: Kohtla-Järve Linnakohtu
13. septembri
14. a kohtuotsusega on tuvastatud, et G. Sulimov leidis lõhkeseadeldise ja lõhkematerjalid
15. a maikuus, ära võeti need temalt sama aasta
16. augustil toimunud läbiotsimisel, s. o vähemalt kolm kuud hiljem. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on aga seda faktilist asjaolu ebaõigesti hinnates jätnud kohaldamata kohaldamisele kuuluva seaduse. Riigikohtu kriminaalkolleegium osutab siinjuures asjaolule, et Kriminaalkoodeks teeb vahet omastamise ja omandamise vahel. Omastamise all mõeldakse isiku valduses olnud võõra vallasasja kuritegelikku enda kasuks pööramist. Omandamise mõiste on laiem ning hõlmab lisaks eelnevale ka tegevust, mis on suunatud omanikuks saamisele, olenemata sellest, kas asja omandamine on seaduse järgi lubatud või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga selles, et omandamine võib toimuda üksnes ostmise, vahetamise või pantimise teel. Ka ringkonnakohtu kohtuotsuses on märgitud, et omandamine võib toimuda ka muul viisil. Leiu omandamise tuvastamiseks on vaja selgitada, kas leidja käitumises ilmnevad teod, mis näitavad tema omastamistahet (leitud asjaga tehingute teostamine, selle ümbertegemine). Kui leitud on esemed, mis on tsiviilkäibest kõrvaldatud või mille omamiseks on vaja eriluba, mis leidjal puudub, võib ka sellise eseme pikaajaline enesele pidamine (peitmine), ilma et täidetaks AÕS § 98 lg-s 1 ettenähtud teatamiskohustust, näidata omandamistahet. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu
17. detsembri
18. a kohtuotsus Gennadi Sulimovi õigeksmõistmise kohta lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise omamises ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub
19. veebruaril
20. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep