3-1-1-30-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 3. märtsil 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalik

§ 207lg 3 p 2; J. M. käitumine Kr

K § 17 lg 4 ja 6 ning §

§ 207lg 3 p 2; G. P. käitumine Kr

K § 17 lg 6 ja § 100 järgi. Ida-Viru Maakohtu

1. septembri
2. a otsusega tunnistati G. "i"ko süüdi KrK §

§ 207lg 1 järgi ning talle mõisteti koondkaristuseks 11 aastat vabadusekaotust.

J. M. ja G. P. tegevus kvalifitseeriti kuriteo varjamisena KrK § 180 järgi ning neile mõisteti karistuseks 2 aastat vabadusekaotust KrK § 47 rakendamisega tingimisi 3-aastase katseajaga. Maakohtu otsuse vaidlustanud prokuröri apellatsioonprotestis rõhutati kohtualuste kooskõlastatud külmaverelist tegutsemist kannatanu laiba, kuriteo vahendi ja muude asitõendite peitmisel ning jälgede likvideerimisel, millega nad väidetult tõendasid ühise eelneva kavatsuse olemasolu. Apellatsioonkaebuses pidas süüdimõistetu G. "i"ko oma süüdistust rõõnale rajatuks, leides et tema osavõtt toimunust on tuletatud kaaskohtualuste vastavasisulisest kokkuleppest ja ta taotles, et ta mõistetaks õigeks. Tema kaitsja vandeadvokaat N. Rõ"ov leidis oma apellatsioonkaebuses, et G. "i"ko väidetud kuriteo motiiv on tuvastamata ja seega ka kuriteokoosseisu olemasolu seletamatu, mistõttu tuleks ta kaitsealune õigeks mõista. G. P. kaitsja S. Polit"evi apellatsioonkaebuses taotleti G. P. õigeksmõistmist, kuna viimase käitumises puudub tapmisest osavõtu kõrval ka kuriteo varjamise koosseis. Oma apellatsioonkaebuses leidis kannatanu S. P., et rida tunnistajaid jäi kohtuistungile ilmumata ja nende kui tõendiallikate ütlused jäid piisavalt kontrollimata, mis tingis põhjendamatult leebe suhtumise G. "i"kosse ja kaaskohtualustesse. Esimest karistati liberaalse karistusega, teiste teod tõlgendati põhjendamatult kergete kuritegudena. Apellatsioonikohtus esinenud prokurör taotles J. M.-i süüdimõistmist tapmise organisaatorina KrK § 17 lg 2 p 4 ja § 100 järgi ning G. P. osavõtu käsitlemist KrK § 17 lg 6 ja § 100 järgi, samuti nende karistamist reaalse 5-aastase vabadusekaotusega. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu otsus osaliselt - J. M. ja G. P. süüdistust täiendati KrK § 181 lisanduva inkrimineerimisega ja nende puhul peeti põhjendamatuks KrK § 47 rakendamist. Apellatsioonprotest rahuldati osaliselt, apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Täiendavalt tunnistati J. M. ja G. P. süüdi KrK § 181 järgi ning neile mõisteti nimetatud sätte järgi karistuseks vabadusekaotus kuueks kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti mõlemale lõplikuks karistuseks kaks aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebused on esitanud süüdimõistetud G. "i"ko ja J. M. ning advokaadi abi Sergei Polit"ev. G. "i"ko rõhutab oma kassatsioonkaebuses, et kohtud on eiranud rida kriminaalmenetluse norme, millest tulenevalt on tema suhtes kohaldatud ebaõigesti kriminaalseaduse norme. Ta taotleb mõlema kohtulahendi tühistamist ja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtusse uueks arutamiseks. J. M. vaidleb vastu KrK § 181 lisandamisele ringkonnakohtu poolt. Ta taotleb, et tunnistataks selline käsitlus põhjendamatuks ja kergendataks talle mõistetud karistust. G. P. kaitsja leiab, et kohtud ei arvestanud ohtlikku situatsiooni, millesse ta kaitsealune sattus G. "i"ko aimamatu kuriteo tõttu. Formaalselt sekkus ta sündmustesse hirmu ajel, hiljem aitas uurimisorganitel tuvastada tõtt. Seetõttu tuleks kergendada karistust - rakendada KrK § 47 sätteid või lühendada vabadusekaotuse kestvust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära G. "i"ko kaitsja vandeadvokaat R. Napa ning J. M. kaitsja vandeadvokaat K. Saavo seletused, kes toetasid süüdimõistetute kassatsioonkaebusi, samuti G. P. kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa seletuse, milles ta täiendas varem esinenud G. P. kaitsja kassatsioonkaebust taotlusega mõista kaitsealune KrK § 181 järgi õigeks ja prokuröri, kes toetas J. M. ning G. P. õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 181 järgi, l e i d i s: Viru Ringkonnakohus on käesolevat kriminaalasja menetlenud seaduses ettenähtud korras. Kohtulikul arutamisel on esimese ja teise astme kohtus uuritud tõendeid ning hinnatud neid kogumis, nagu seda nõuab KrMK §
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub tõendite analüüsiga ringkonnakohtu otsuses kajastatud kujul, milles avatakse J. M. ja G. P. puutumus G. "i"ko poolt toimepandud G. P. tapmisega kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamisena KrK § 180 mõttes. Samas on ringkonnakohus ekslikult pidanud vajalikuks neile isikutele KrK § 181 järgi kuriteost mitteteatamise inkrimineerimist. Kriminaalseaduse loogikast lähtudes peab riigikohtu kriminaalkolleegium oluliseks rõhutada, et kuriteost mitteteatamine sellise isiku poolt, kes on kas kuriteost osavõtja või süüdi kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises, ei nõua täiendavat kvalifitseerimist kriminaalkoodeksi mitteteatamist käsitleva paragrahvi järgi, kuna mitteteatamine on neil juhtudel raskema kuriteo osa ja hõlmatud paragrahvide poolt, mis näevad ette vastutuse nende kuritegude eest. Sellest tulenevalt on J. M. ja G. P. ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt ekslikult süüdi mõistetud KrK § 181 järgi ning nad tuleb selle sätte järgi õigeks mõista. Tapmise varjamisega seotud tegevuse iseloomu arvestades puudub alus kandmisele kuuluva karistuse kergendamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
4. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. detsembri
6. a otsus J. M. ja G. P. süüditunnistamise ja karistamise osas KrK § 181 järgi, samuti KrK § 40 lg 1 alusel karistuste mõistmise osas kuritegude kogumi eest.
7. Mõista J. M. ja G. P. KrK § 181 järgi õigeks.
8. Jätta KrK § 180 järgi J. M.-le ja G. P.-le mõistetud karistus - 2 aastat vabadusekaotust - muutmata.
9. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
10. Gennadi "i"ko kassatsioonkaebus jätta rahuldamata, J. M. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt, G. P. kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
11. märtsil
12. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep