Obsah (14)

§ 101§ 113§ 184§ 195§ 207§ 1243§ 144§ 139§ 142§ 143§ 1151§ 115§ 40§ 22

3-1-1-32-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. veebruaril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul ko

§ 101

p-de 3, 4, 6, 7, 8; § 113; § 115 lg 2 p 1; § 115 lg 3 p 2; § 1151 lg 1; § 1151 lg 2; § 1243 lg 1; § 139 lg 2 p 2; § 142 lg 3 p-de 1 ja 2; §143 lg 2 p-de 1, 11 ja 2; § 144; § 184 lg 1; § 195 lg 3 ning § 207 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa M. Rosenbergi kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, kannatanud A. P, SS. P ja Arvo Uibo ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Viljandi Maakohtu 23. septembri 1997. a otsusega mõisteti M. Rosenberg süüdi ja teda karistati

§ 113

järgi kahekuulise arestiga;

§ 184

lg 1 järgi kahekuulise arestiga;

§ 195

lg 3 järgi viieaastase vabadusekaotusega;

§ 207

lg 1 järgi kaheaastase vabadusekaotusega;

§ 1243

lg 1 järgi üheaastase vabadusekaotusega;

§ 144

järgi kuueaastase vabadusekaotusega;

§ 139

lg 2 p 2 järgi üheaastase vabadusekaotusega;

§ 142

lg 3 p-de 1 ja 2 järgi kaheksa-aastase vabadusekaotusega;

§ 143

lg 2 p-de 1, 11 ja 2 järgi nelja-aastase vabadusekaotusega;

§ 1151

lg 1 järgi kaheaastase vabadusekaotusega;

§ 1151

lg 2 järgi nelja-aastase vabadusekaotusega;

§ 115

lg 2 järgi nelja-aastase vabadusekaotusega;

§ 115

lg 3 järgi viiteistkümneaastase vabadusekaotusega ning

§ 101

p-de 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 järgi mõisteti talle karistuseks surmanuhtlus.

§ 40

alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti M. Rosenbergile surmanuhtlus. Sama otsusega mõisteti süüdi ka Regina Rosenberg, kelle kassatsioonkaebus ei saanud menetlusluba. Süüdistuses

§ 101p-de 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 järgi mõisteti M.

Rosenberg süüdi selles, et ta

1. detsembri
2. a õhtul, olles alkoholijoobes, Viljandi maakonnas Pärsti vallas Väike-Kõpu külas Uibo talus tappis eriti julmal viisil R. P, lüües kannatanule 12 korral noaga selga, rindu ja kõhtu. Kui talus viibinud Anna Uibo püüdis M. Rosenbergi tegevust peatada, lõi kohtualune teda tapmise eesmärgil 4 korral noaga selga, mille tagajärjel A. Uibo suri. Eesmärgiga varjata lapseealise K. P suhtes toime pandud sugulisi kuritegusid ning lüües lapsele paljukordselt noaga selga ja rindkeresse, tappis M. Rosenberg ka K. P. Süüdistuses

§ 115lg 3 p 2 ja § 1151 lg 2 järgi mõisteti M.

Rosenberg süüdi selles, et ta

1. detsembril
2. a, vahetult pärast R. P ja A. Uibo tapmist, kasutades ära 8-aastase K. P-i abitut seisundit, astus temaga väivaldselt suguühendusse ning peale selle rahuldas lapse suhtes oma sugulist kirge ebaloomulikul viisil anaalse suguühtega. Süüdistuses

§ 144järgi mõisteti M.

Rosenberg süüdi selles, et ta koos R. Rosenbergiga ööl vastu

1. detsembrit
2. a Viljandi maakonnas Pärsti vallas Väike-Kõpu külas süütas talu, eesmärgiga varjata M. Rosenbergi poolt Anna Uibo, R. P ja K. P tapmist ning K. P tapmiseelset vägistamist. Põlengu tagajärjel hävis vara 68 000 krooni väärtuses. Süüdistuses

§ 143lg 2 p-de 1, 11 ja 2 järgi tunnistati M.

Rosenberg süüdi selles, et ta: - oktoobris

1. a eelneval kokkuleppel ja koos Andrus Rosenbergi ja Armand Rosenbergiga pettis Igor Prigodalt välja laenulepingu 450 000 kr peale; - novembris
2. a eelneval kokkuleppel ja koos Armand Rosenbergiga omastas Mati Toomelt kelmuse teel viimasele kuulunud sõiduautod Opel Rekord ja BMW-316; - ajavahemikus septembrikuust kuni
3. oktoobrini
4. a eelneval kokkuleppel Armand Rosenbergiga omandas kelmuse teel Ülo Räisilt viimasele kuuluvat vara 11 772 kr ja 75 s väärtuses; -
5. novembril
6. a eelneval kokkuleppel Andrus Rosenbergiga pettis Ants Pihtilt välja bussi Kuban G-1A1, põhjustades kannatanule varalise kahju 2000 krooni; - detsembris
7. a eelneval kokkuleppel Andrus Rosenbergiga, sai kelmuse teel Leo Pugali ja Juhan Pugali käest sõiduauto GAZ-69A; -
8. detsembril
9. a eelneval kokkuleppel ja grupis koos Armand Rosenbergiga sai pettuse teel Endel Viigimäelt sõiduauto Volga. Süüdistuses

§ 195lg 3 järgi mõisteti M.

Rosenberg süüdi selles, ta: -

1. märtsi
2. a õhtul, olles alkoholijoobes, Tallinnas Vilde tee 141-44 korteris peksis huligaansel ajendil R. P ja K. P juuresolekul A. P-i, lüües kannatanut rusikate ja lahtise käega näkku, pähe, rindu, kõhtu ja jalgadega selga ning ähvardas teda tappa; -
3. mail
4. a, olles alkoholijoobes, Jõgeva maakonnas Tabivere vallas huligaansel ajendil sõimas Tindimuru metsavahelisel teel ebatsensuursete sõnadega talle tundmatuid Tarvo Ottmaad, Kaupo Vaalmad ja Toomas Tulimäed ning tulistas viimase suunas ühe lasu tulirelvast. Süüdistuses

§ 139lg 2 p 2 järgi mõisteti M.

Rosenberg süüdi selles, et ta ajavahemikus

1. märtsist kuni
2. maini
3. a Jõgeva maakonnas Tabivere vallas Pataste külas varastas perekond Jürgensonide maamajast vara 3860 krooni väärtuses. Süüdistuses

§ 115lg 2 p 1 järgi mõisteti M.

Rosenberg süüdi selles, et ta

1. juuni
2. a õhtul Tallinnas Kärberi 11-41 ja hiljem ajavahemikus
3. juunist kuni
4. augustini
5. a Harju maakonnas, kasutades vägivalda ja ähvardades selle kasutamisega, astus täisealise Galina Bazalejevaga korduvalt suguühendusse ning

§ 1151lg 1 järgi selles, et ta 13.

juunil 1995. a Harju maakonnas Raasiku vallas, vägivallaga ähvardades, rahuldas G. Bazalejeva suhtes oma sugulist kirge ebaloomulikul viisil. Süüdistuses

§ 142lg 3 p-de 1 ja 2 järgi mõisteti M.

Rosenberg süüdi selles, et ta

1. juunist
2. a kuni
3. augustini
4. a eelneval kokkuleppel ja grupis koos Armand Rosenbergiga pressis Galina Bazalejevalt ja Antonina Skorubkolt välja raha 3060 krooni, kuldesemeid ning võlakirja 3000 USD peale pekstes G. Bazalejevat, ähvardades elule ja tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega tema ema ja alaealiste laste suhtes ning võttis vabaduse G. Bazalejevalt ja A. Skorubkolt. Süüdistuses

§ 113järgi mõisteti M.

Rosenberg süüdi selles, et ta 1995. a augustis Harju maakonnas Raasiku vallas Aive Endjärve ja Uno Raudmetsa talus lõi A. Endjärvele püstolipäraga vastu keha ja teda peaga vastu seina. Samas M. Rosenberg lõi rusikatega U. Raudmetsa ning tulistas püstolist patja. Süüdistuses

§ 1243lg 1 järgi mõisteti M.

Rosenberg süüdi selles, et elades 1995. a augustis A. ja U. Raudmetsa talus, peale A. Raudmetsa läbipeksmist võttis viimaselt ebaseaduslikult vabaduse, et takistada kannatanu pöördumist politseisse. Süüdistuses

§ 207lg 1 järgi mõisteti M.

Rosenberg süüdi selles, et ta ajavahemikus jaanuar

1. a kuni
2. august
3. a ilma vastava loata omandas, hoidis ja kandis püstolit TT ja selle juurde kuuluvat laskemoona. Süüdistuses

§ 184lg 1 järgi mõisteti M.

Rosenberg süüdi selles, et ta, olles tagaotsitav,

1. augustil
2. a kell 08.00 Harju maakonnas Raasiku vallas tulistas püstolist TT teda jälitavate politseitöötajate K. Viska, R. Rebase ja T. Are suunas, ähvardades politseitöötajad tappa. M. Rosenbergi kaitsja vandeadvokaat Endel Tomsoni apellatsioonkaebuses taotleti M. Rosenbergi süüdimõistmist ainult

§ 207

lg 1 järgi ja teistes talle süüksarvatud kuritegudes õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu. Oma apellatsioonkaebuses taotles M. Rosenberg end kõikides talle süüksarvatud kuritegudes õigeks mõista, kuna kogu süüdistus on fabritseeritud ning puuduvad tõendid tema süü kohta. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 1997. a otsusega tühistati osaliselt Viljandi Maakohtu 23. septembri 1997. a otsus ning M. Rosenbergi süüdistusest jäeti välja

§ 101p 5, kuid tapmiste eest mõistetud karistus jäeti muutmata.

Viljandi Maakohtu otsuse resolutiivosas tehti täpsustus ja M. Rosenberg loeti süüdimõistetuks

§ 115lg 2 p 1 ja § 115 lg 3 p 2 järgi.

Muus osas jäi kohtuotsus muutmata ning esitatud apellatsioonkaebused jäid rahuldamata. Esitatud kassatsioonkaebuses taotleb süüdimõistetu M. Rosenberg enda õigeksmõistmist, tunnistades end süüdi vaid

§ 207lg 1 järgi.

Kassaator leiab, et kohtuotsustes sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ning tema süü talle inkrimineeritud hulgalistes kuritegudes on tõendamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud M. Rosenbergi kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa seletuse, milles ta toetas esitatud kassatsioonkaebust ning kannatanute A. P, S.- S. P, A. Uibo seletused ja prokuröri arvamuse, mille kohaselt ringkonnakohtu otsus ei kuulu tühistamisele ja kassatsioonkaebus rahuldamisele, l e i d i s: Viljandi Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsustes on igakülgselt ja põhjalikult analüüsitud tõendeid nende kogumis ning tuldud õigele järeldusele M. Rosenbergi süü tõendatuses kõigis kuritegudes, mis on inkrimineeritud neljateistkümne erineva paragrahvi järgi. Samuti on toodud motiivid, miks kohus rajab otsuse kohtualuse eeluurimisel antud ütlustele ja loeb mitteusaldusväärseiks M. Rosenbergi kohtuistungitel antud ütlused. Kohtuotsustest nähtub, et kõrvaldamata kahtlusi M. Rosenbergi süü tuvastamisel ei jäänud. M. Rosenbergi kassatsioonkaebuses korratakse juba apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, millised on ümber lükatud Tartu Ringkonnakohtu otsuses. Karistuse mõistmisel M. Rosenbergile on Viljandi Maakohus järginud

§ 22

sätteid, mille kohaselt nähakse ühe võimaliku karistusliigina ette surmanuhtlus.

§ 101

p-de 3, 4, 6, 7 ja 8 sanktsioon näeb vabadusekaotusliku karistuse kõrval ette ka võimaluse mõista karistuseks surmanuhtlus. M. Rosenberg ei ole

§ 22lg-s 2 ettenähtud isik, kelle suhtes surmanuhtluse kohaldamist ei lubata.

Viljandi Maakohtul oli seaduslik alus mõista M. Rosenbergile selleliigiline karistus ja ta on põhjalikult motiveerinud, miks mõistetud karistus vastab kohtualuse isikule ja toimepandud kuritegude raskusele ja laadile. Seega on karistuse mõistmisel lähtutud kriminaalseaduse sätetest, mis reguleerivad karistuse mõistmise aluseid ja tingimusi kriminaalmenetluses. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumil puudus seaduslik alus Viljandi Maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele, ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist, s. t puuduvad AKKS §-s 64 toodud alused ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 1997. a otsus Margus Rosenbergi süüdistusasjas jätta muutmata. Margus Rosenbergi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 18. veebruaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher