3-1-1-34-98

3-1-1-34-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. T. õigeksmõistmises KrK § 107 lg 2 p 1 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa T. T., tema kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti T. T. kohtu alla süüdistatuna KrK § 101 p 7 järgi selles, et ta
3. jaanuaril
4. a kella 19.30 ja 20.30 vahel Harjumaal H. vallas T. K. mnt X. A. M. (kohtualuse õde) elukohas, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis, tahtliku tapmise eesmärgil ja eriti piinaval ning julmal viisil lõi mitmel korral U. M.-i (kohtualuse endine õemees) rusikate ja taburetiga näkku ja pähe, mille tagajärjel tekitati kannatanule aju pehmekelmealune verevalum. Saadud vigastuste tõttu kaotas U. M. osaliselt teadvuse ning kukkus, T. T. peksis maaslamavat kannatanut jalgadega pähe, keha piirkonda ning hüppas jalgadega tema kehale. Taolise tegevusega tekitati U. M.-le ülirasked ja eluohtlikud kehavigastused, mille tagajärjel ta haiglasse toimetamisel suri. Harju Maakohtu
5. septembri
6. a otsusega kvalifitseeriti T. T. kuritegu ümber KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati kuueaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Maakohus, hinnates kannatanule tekitatud kehavigastuste iseloomu, ulatust ja nende tekitamise võimalikku viisi, tuli järeldusele, et T. T. tegutses konkretiseerimata tahtlusega mistahes kehavigastuse tekitamiseks, mööndes muuhulgas ka üliraske kehavigastuse tekitamise võimalust. Maakohus leidis, et kui süüdlane tegutseb konkretiseerimata kaudse tahtlusega, tuleb kuritegu kvalifitseerida tegelikult saabunud tagajärje järgi. Veel leidis maakohus, et ei ole leidnud tõendamist kuriteo toimepanemise eriti julm ning piinav viis. Esitatud apellatsioonkaebustes taotlesid kohtualune T. T. ja tema kaitsjad vandeadvokaadid R. Kiviloo ning Mart Missik, kannatanu A. M. ja tema esindaja vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis T. T. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi õigeksmõistmist põhjendusel, et kohtuotsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, oluliselt on rikutud kriminaalmenetluse norme ning ebaõigesti on kohaldatud kriminaalseadust. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a otsusega tühistati Harju Maakohtu
9. septembri
10. a otsus ning T. T. mõisteti süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi õigeks. Kriminaalkolleegiumi hinnangul puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaks, et T. T. peksis U. M.-i. Samuti ei ole tõendeid, mis lükkaks ümber T. T. seletusi verepritsmete olemasolu ning purunenud tabureti kohta A. M. korteris. Ringkonnakohus leidis, et kohtualuse ja kannatanu vahelised halvad suhted ei saa tõendada T. T. süüd viimasele üliraskete kehavigastuste tahtlikus tekitamises. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. detsembri
12. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Kassaator taotleb ringkonnakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist motiivide puudumise ning kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Prokurör leiab, et ringkonnakohus on esimese astme kohtu poolt tuvastatud kuriteo tehioludest teinud ebaõiged ning motiveerimata järeldused, mille tulemusel on T. T. põhjendamatult õigeks mõistetud. Väidetavalt on ringkonnakohus hinnanud tõendeid valikuliselt, jättes kõrvale tõendid kehavigastuste tekitamise aja, mehhanismi, iseloomu ja koha kohta. Kassatsioonprotesti kohta esitas kannatanu A. M. vastuväited, milles leiab, et protest ei ole põhjendatud ning taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. detsembri
14. a otsuse muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära T. T. ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Kiviloo seletuse, kes taotlesid kassatsioonprotesti rahuldamata jätmist ning prokurör M. Püssi seletuse, kes toetas kassatsioonprotesti, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi vaidlustatud kohtuotsus ei vasta apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 29 lg 4 nõuetele. AKKS § 29 lg 4 sätestab, et ringkonnakohtu otsuse motiveerivas osas peavad olema märgitud motiivid, millega kohus on ühed või teised tõendid tagasi lükanud. Tühistades Harju Maakohtu otsuse T. T. süüdimõistmises KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ning mõistes ta õigeks selles süüdistuses, on ringkonnakohus jätnud oma otsuses motiveerimata, miks ta ei arvesta kõigi nende tõenditega, millest lähtudes maakohus T. T. süüdi mõistis. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab jätkuvalt, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune temale inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks, peavad kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma otsuse rajanud põhiliselt T. T. ütlustele, jättes täielikult või osaliselt ning motiveerimatult kõrvale maakohtu otsuses kajastatud tunnistajate P. T., T. P., T. O., F. M., R. M., P. L., T. A. ja kannatanute A. M. ja K. M. ütlused. Ekslikult on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kasutanud tõenditena eksperdi ülekuulamisel saadud vastuseid, kuna see on vastuolus KrMK § 48 lg-st 2 sätestatuga. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ülalkirjeldatud menetlusnormide rikkumised on käesolevas kriminaalasjas takistanud seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist ning tunnistab need AKKS § 39 lg 4 kohaselt kriminaalmenetluse seaduse olulisteks rikkumisteks. Juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
15. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. detsembri
17. a otsus T. T. õigeksmõistmises KrK § 107 lg 2 p 1 järgi.
18. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
19. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub
20. märtsil
21. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher