3-1-1-38-98

3-1-1-38-98 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. märtsil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi advokaat Ingrid Kullerkannu erikaebuse Kaido Esna süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 101 p 1 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. K. Esna peeti
3. jaanuaril
4. a KrMK § 102 korras kinni kahtlustatavana KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tallinna Linnakohtu
5. jaanuari
6. a määrusega anti luba K. Esna vahi all pidamiseks kuni
7. jaanuarini
9. jaanuaril
10. a esitati K. Esnale süüdistus KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi ning samal päeval pikendati Tallinna Linnakohtu määrusega tema vahi all pidamist kuni
11. veebruarini
12. Sama kohtu
13. veebruari
14. a määrusega pikendati K. Esna vahi all pidamist kuni
15. aprillini
16. a. Süüdistatava K. Esna kaitsja vandeadvokaadi abi Ingrid Kullerkann esitas Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles taotles Tallinna Linnakohtu
17. jaanuari
18. a vahistamismääruse tühistamist ja K. Esnale uue tõkendi - isikliku käenduse - kohaldamist. Kaitsja leidis, et uurija poolt koostatud määruse motiivid ning kohtuniku poolt loa andmine K. Esna vahi all pidamiseks on põhjendamatud, sest lisaks põhjendatud kuriteokahtluse puudumisele puuduvad antud juhul ka KrMK § 73 lg 1 loetletud vahistamisalused. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. veebruari
20. a määrusega jäeti erikaebus käiguta põhjendusega, et kuna K. Esna suhtes on
21. veebruaril
22. a Tallinna Linnakohtu kohtuniku poolt antud uus luba süüdistatava vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks, mida erikaebuses ei vaidlustata, puudub ringkonnakohtul alus selle erikaebuse menetlemiseks. Taolise otsustuse tegemisel tugines kriminaalkolleegium AKKS § 10 lg-le 2 ja Riigikohtu lahendile
23. märtsist
24. a I. Ä. süüdistusasjas, mille kohaselt puudub ringkonnakohtul alus menetleda erikaebust kohtu vahistusmääruse peale ka siis kui see määrus on vahepeal muutunud õigustühiseks põhjusel, et isik viibib vahi all juba teise vahistamismääruse alusel. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. veebruari
26. a määruse peale on Riigikohtule esitanud erikaebuse K. Esna kaitsja I. Kullerkann. Erikaebuses taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu eeltoodud määruse tühistamist ja asja saatmist Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna väidetavalt on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud kriminaalmenetluse seadust. Erikaebuses rõhutatakse seda, et viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt puudub ringkonnakohtul alus menetleda erikaebust kohtu vahistamismääruse peale siis, kui see on vahepeal kaotanud õigusliku sisu seetõttu, et isik viibib vahi all teise kohturingkonda kuuluva kohtu vahistamismääruse alusel. K. Esna puhul on aga väidetavalt tegemist sama vahi alla võtmise loa pikendamisega ühe ja sama kohturingkonna poolt. Veel rõhutab kaitsja, et viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt võib üheks erikaebuse või-protesti lahendamata jätmise motiiviks olla erikaebuse sisulise aluse äralangemine. Kaitsja leiab, et erikaebuse sisuliseks aluseks on tema kaitsealuse jätkuvalt vahi all viibimise fakt ning seega polnud ringkonnakohtul õigust jätta tema erikaebust käiguta. Kaitsja väidab oma erikaebuses, et hetkel välja kujunenud kohtupraktika aktsepteerimine viib olukorrani, kus suhteliselt lühikeseks ajaks antud kohtu luba isiku vahi all pidamiseks võtab sellelt isikult seadusliku õiguse selle loa vaidlustamiseks kõrgemalalseisvas kohtus. Riigikohtus esitatud seletuses taotles prokurör erikaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et erikaebuses vaidlustatud lahendi tegemisel on ringkonnakohus toiminud kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikaga ja erikaebe instituudi mõttega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, leidis: Tulenevalt AKKS VII peatükis sätestatud erikaebe instituudi mõttest ja kooskõlas senise kohtupraktikaga puudub alus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
27. veebruari
28. a määruse tühistamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. juuni
30. a otsuses I. T. süüdistusasjas,
31. oktoobri
32. a otsuses V. F. süüdistusasjas ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt I. Ä. süüdistusasjas
33. märtsil
34. a ja A . P. süüdistusasjas
35. veebruaril
36. a. tehtud määrustes on selgitatud erikaebe instituudi eripära kohtukaebe süsteemis. Erikaebe eesmärk on ja saab olla vaid selles, et erandkorras, küsimuse kiiret ja edasilükkamatut lahendamisvajadust silmas pidades, võimaldada teatud kohtumääruste vaidlustamist ka iseseisvalt, lahus kriminaalasja kui terviku sisulisest lahendamisest. Põhjendatud on erikaebuse esitaja väide, et ringkonnakohtul puudus seaduslik alus erikaebuse käiguta jätmiseks, kuid selline eksimine ei ole käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena ei AKKS § 39 lg 3 ega ka lg 4 mõttes järgmistel kaalutlustel. Käsitletava juhul oleks ringkonnakohus pidanud jätma erikaebuse läbi vaatamata, kuigi AKKS § 10 lg-s 2 ei sätestata sellist erikaebuse läbivaatamata jätmise alust, millele tugineti Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
37. veebruari
38. a määruse tegemisel. Antud juhul tuleb aga arvestada ka AKKS §-s 67 sätestatuga, mille kohaselt erikaebuse ja -protesti esitamisel ja läbivaatamisel juhindutakse küll vastavalt kas apellatsiooni- või kassatsioonimenetlust reguleerivatest sätetest, kuid seda siiski AKKS VII peatükis sisalduvate erisustega. AKKS § 76 lg-s 2 on sellise erisusena sätestatud, et erikaebuse või -protesti läbivaatamisel piirdutakse rangelt vaid neis märgitud küsimuste lahendamisega, võtmata seisukohta asja sisu kohta. See tähendab, et seadusandja tahte kohaselt on erikaebuse menetlemine õigustatud ja põhjendatud vaid siis, kui seeläbi on ka tegelikult võimalik kõrvaldada erikaebuse esitaja arvates kriminaalmenetluses mingi menetlustoimingu tulemina tekkinud takistust. Erikaebe instituudi eesmärgist tulenevalt ongi Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu poolt I. Ä. süüdistusasjas
39. märtsil
40. a tehtud määruses asutud seisukohale, et ringkonnakohus võib jätta vahistusmääruse peale esitatud erikaebuse läbi vaatamata ka siis, kui vahistusmäärus on vahepeal kaotanud õigusliku sisu. K. Esna vahi all pidamise õiguslikuks aluseks erikaebuse ringkonnakohtus menetlema asumise ajal oli
41. veebruari
42. a kohtumäärus. See tähendab, et kui ringkonnakohus oleks isegi menetlenud seda õigustühiseks muutunud kohtumäärust, tunnistanud
43. jaanuari
44. a kohtumäärusega isiku vahi alla võtmise ebaseaduslikuks ja selle tühistanud, ei oleks sellega veel olnud võimalik likvideerida erikaebuse esitamise tegelikku alust: ei oleks olnud võimalik isikut vahi alt vabastada. Seega ei ole antud juhul objektiivselt võimalik täita erikaebe menetluse tegelikku ülesannet ja selles olukorras ei saa erikaebemenetluse sisulist toimumist erikaebuse või -protesti sisulist läbivaatamist õigustada mingite argumentidega. See tähendab, et käsitletaval juhul on ainsaks võimaluseks vaidlustada kohtu vahistusmääruse seaduslikkust üldise apellatsioonimenetluse raames kooskõlas AKKS § 68 lg 2 mõttega. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab käsitletava küsimuse lahendamisel vajalikuks osutada terminite "käiguta jätmine" ja "läbivaatamata jätmine" ebajärjekindlale ja segadust tekitavale kasutamisele seadusandja poolt. Nii räägitakse AKKS § 10 pealkirjas apellatsioonkaebuse või -protesti käiguta jätmisest. Selle paragrahvi tekstis aga ei sätestata otsesõnu apellatsioonkaebuse või -protesti käiguta jätmist, küll aga on kõnealuse paragrahvi teises lõikes juttu apellatsioonkaebuse või -protesti läbivaatamata jätmisest, kuigi paragrahvi pealkirjast sellist võimalust üldse ette ei nähta. Kriminaalmenetluse seaduse analoogiat kasutades ja AKKS §-s 42 sätestatule tuginedes võib siiski väita, et ka AKKS § 10 lg-s 1 sätestatud menetlusotsustuse, milles kohus osutab kaebuse või protesti puudustele ja annab tähtaja nende kõrvaldamiseks, on seadusandja lugenud kaebuse või protesti käiguta jätmiseks. Kohtumenetluse teoorias enamlevinud arusaama kohaselt ei peaks kaebuse või protesti käiguta jätmine olema vaidlustatav, sest selle menetlusotsustuse puhul on tegemist pigem kaebuse või protesti esitaja abistamisega, tema vigadele osutamisega. Küll aga võiks põhimõtteliselt vaidlustatav olla menetlusotsustus, mille sisuks on kaebuse või protesti läbivaatamata jätmine. Kummatigi on aga AKKS § 68 lg 1 p-s 9 sätestatud küll võimalus erikaebuse ja protesti esitamiseks apellatsiooni ja kassatsiooni, samuti erikaebuse või -protesti käiguta jätmise määruse peale, kuid puudub võimalus vaidlustada erikaebe korras läbivaatamata jätmise määrust. Kuna aga seadusandja ei ole selgepiiriliselt eristanud kaebuse või protesti käiguta jätmist ja läbivaatamata jätmist ning lähtudes õigusteoreetliselt põhjendatud erikaebeõiguse tagamise vajadusest, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks asuda seisukohale, et erikaebe korras võib olla vaidlustatav nii kaebuste ja protestide käiguta- kui ka läbivaatamata jätmine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 71 lg-st 2 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
45. veebruari
46. a määrus Kaido Esna süüdistusasjas jätta muutmata. Advokaat Ingrid Kullerkannu erikaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus jõustub
47. märtsil
48. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Herbert Lindmäe Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher