3-1-1-42-98 KOHTUMÄÄRUS Tartus 12. märtsil 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi van

§ 101p 1 järgi.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti Suurbritannia kodanik M. J. Symons 20. jaanuaril 1998. a kinni kahtlustatavana KrK §

§ 101p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Tallinna Linnakohtu kohtuniku

1. jaanuari
2. a määrusega anti luba M. J. Symonsi vahi all pidamiseks kuni
3. jaanuarini
4. a. M. J. Symonsile esitati
5. jaanuaril
6. a KrK §

§ 101

p 1 järgi süüdistus selles, et tema, töötades ASi Benetreks konsultant-mäned"erina, alates

1. a augustikuust valmistas koos töökaaslase Kaido Esnaga ette firma juhatuse esimehe Armin Karu tapmist. Samal päeval pikendas Tallinna Linnakohtu kohtunik M. J. Symonsi vahi all pidamist
2. veebruarini
3. a. ja
4. veebruaril
5. a kuni
6. aprillini
7. a. M. J. Symons ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi T. Tuulas esitasid Tallinna Ringkonnakohtule erikaebused, milles vaidlustati Tallinna Linnakohtu kohtuniku
8. jaanuari
9. a määrusega antud luba M. J. Symonsi vahi all pidamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. veebruari
11. a määrusega jäeti AKKS § 10 lgle 2 tuginedes erikaebused läbi vaatamata. Määruses nenditi, et kuna
12. jaanuari
13. a kohtumäärusega on pikendatud M. J. Symonsi suhtes vahi all pidamist kuni 11.veebruarini 1998.a, on erikaebuses vaidlustatud kohtumäärus kaotanud oma õigusliku sisu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. veebruari
15. a määruse peale esitas M. J. Symonsi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi T. Tuulas erikaebuse Riigikohtule, milles taotleti ringkonnakohtu määruse tühistamist seoses kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega. Erikaebuses rõhutati, et ringkonnakohtul puudus AKKS § 10 lg-s 2 sätestatud õiguslik alus erikaebuse läbivaatamata jätmiseks. AKKS § 20 kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud menetlema erikaebust vaid selle piires ja ta ei olnud õigustatud lahendi tegemisel lähtuma selle võimalikest praktilistest tagajärgedest. Kui pidada ringkonnakohtu määrust seaduslikuks, siis muutub sisuliselt võimatuks erikaebe korras vaidlustada vahi alla võtmist lühemaks ajaks kui 16 päeva. See ei ole aga kaitsja väitel kooskõlas Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ega Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja AKKS mõttega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. märtsi
17. a määrusega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. veebruari
19. a määrus M. J. Symonsi süüdistusasjas muutmata. Kaitsja erikaebus jäeti rahuldamata. Süüdistatava M. J. Symonsi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi T. Tuulas esitas Tallinna Ringkonnakohtule uue erikaebuse, milles ta taotles Tallinna Linnakohtu kohtuniku poolt
20. jaanuaril
21. a antud vahi all pidamise tähtaja pikendamise loa tühistamist ja M. J. Symonsi suhtes isikliku käenduse kohaldamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. veebruari
23. a määrusega jäeti Tallinna Linnakohtu kohtuniku poolt
24. jaanuaril
25. a. antud luba M. J. Symonsi vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks
26. veebruarini
27. a. käiguta. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd M. J. Symonsi suhtes on antud
28. veebruaril
29. a uus luba vahi all pidamise pikendamiseks, mida erikaebuses ei vaidlustata, puudub ringkonnakohtul alus esitatud erikaebust menetleda. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
30. veebruari
31. a määruse peale esitas M. J. Symonsi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi T. Tuulas taas Riigikohtule erikaebuse, milles korratakse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
32. veebruari
33. a määruse peale Riigikohtule esitatud erikaebuses toodud motiive. Erikaebuses taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määruse tühistamist ja erikaebuse saatmist läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles prokurör erikaebuse rahuldamata jätmist, kuna erikaebuses vaidlustatud lahendi tegemisel on ringkonnakohus toiminud kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikaga ja erikaebe instituudi mõttega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, l e i d i s: M. J. Symonsi kaitsja vandeadvokaadi T. Tuulase erikaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
34. veebruari
35. a määruses esitatud põhistusega ning nendib kooskõlas kohtupraktikaga, samuti samas kriminaalasjas M. J. Symonsi kaitsja vandeadvokaat T. Tuulase poolt varem esitatud samasisulise erikaebuse lahendamisel tehtud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
36. märtsi
37. a. määrusega, et erikaebuse menetlemine on õigustatud vaid siis, kui selle tulemina on põhimõtteliselt võimalik kõrvaldada mingit asjaolu, mis erikaebuse esitaja arvates takistab või raskendab kriminaalmenetluse kui terviku kulgemist. Erikaebuse instituudi eesmärgist tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et ringkonnakohus võib jätta vahistusmääruse peale esitatud erikaebuse läbi vaatamata ka juhul, kui vahistusmäärus on vahepeal kaotanud õigusliku sisu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu
38. märtsi
39. a määrus I. Ä. süüdistusasjas). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 71 lg-st 2 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
40. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
41. veebruari
42. a määrus Martyn James Symonsi süüdistusasjas muutmata.
43. Kaitsja erikaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus jõustub
44. märtsil
45. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep