Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu E. A. kaitsja vandeadvokaat Eduard Kozik, Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja kannatanu M. M.. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E. A. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema
K § 40 lg 1 järgi liideti mõistetud karistused täies ulatuses ja lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud vabadusekaotust. KrK § 47 sätete alusel otsustati kohtuotsust mitte pöörata täitmisele, kui E. A. ei pane kahe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega. Maakohus luges usaldusväärseks kohtualuse ütlused toimepandud tegude kohta ning jõudis järeldusele, et E. A. tegevuses puudus huligaansel ajendil tahtliku tapmise katse koosseis. Kohus leidis, et kohtualune on tekitanud üliraske kehavigastuse hädakaitse piiride ületamisel. Samas luges maakohus kuriteo katseks kohtualuse põgenemise vahi alt. Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused ja "protesti süüdimõistetu E. A., tema kaitsja vandeadvokaat E. Kozik, kannatanu M. M. ja prokurör A. Lembit. Süüdimõistetu ja tema kaitsja taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist; kannatanu taotles E. A. süüdi mõistmist tahtliku tapmise katse eest raskendaval asjaolul ja tema karistamist vabadusekaotusega; prokurör taotles kohtualuse süüdi tunnistamist KrK § 15 lg 2§ 100 ning § 176 lg 1 järgi ning karistamist sanktsioonis ettenähtud karistusega. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 1998. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu otsus E. A. süüdimõistmise ja karistamise osas. E. A. tunnistati süüdi KrK §
K § 39 sätete kohaldamisega mõisteti talle karistuseks 5 aastat vabadusekaotust. KrK § 176 lg 1 järgi süüdimõistmisel karistati teda üheaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 järgi mõisteti E. A.-le lõplikuks karistuseks 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Ringkonnakohus tühistas Ida-Viru Maakohtu otsuse seoses kohtu järelduste mittevastavusega faktilistele asjaoludele ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega. Kriminaalkolleegium leidis, et kohtualuse ütlused ei ole usaldusväärsed ja on ümber lükatud kriminaalasja teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel ei leidnud kinnitamist E. A. ütlused selles, et kannatanu ründas teda esimesena ja et ta tulistas enesekaitseks. Kohtukolleegium järeldas, et E. A. soovis kannatanu surma huligaansel ajendil, sest kohtualune tulistas kannatanut elutähtsasse organisse vähetähtsal põhjusel - tüli tõttu kannatanu M. M. ja tunnistaja D. T. vahel. Kvalifitseerides E. A. põgenemise vahi alt kui lõpuleviidud kuriteo, märkis ringkonnakohus, et maakohus on põgenemist ekslikult pidanud kuriteo katseks. Tegemist on lõpuleviidud kuriteoga, sest ei oma tähtsust, millise vahemaa vahialune jõudis põgenemisel läbida või kui kaua ta viibis vabaduses. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetu E. A. ja tema kaitsja vandeadvokaat E. Kozik. E. A. taotleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist tema süüdimõistmise ja karistamise osas KrK §
p 2 järgi, kuna ta tegutses hädakaitseseisundis ja kehavigastuse tekitas kannatanule ettevaatamatusest. Kaitsja kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 1998. a otsuse tühistamist: 1.E. A. süüditunnistamise osas KrK §
K § 176 lg 1 järgi süüditunnistamise osas ja uue otsuse tegemist - E. A. süüdimõistmist KrK §
K § 47 sätete kohaldamisega; 3.E. A.-lt Virumaa haigekassa kasuks 16128 kr ja M. M.i kasuks 2407,95 kr sissenõudmises. Kassaatori arvates ei vasta ringkonnakohtu järeldused kriminaalasja faktilistele asjaoludele, samuti on kohus rikkunud süütuse presumptsiooni printsiipi ning kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust. Kaitsja arvates ei kõrvaldatud kriminaalasja arutamisel kahtlust, et üliraskelt vigastatud kannatanu polnud pärast vigastuse saamist võimeline veel pool tundi võitlema kohtualusega, samuti jäeti tegemata vajalik kohtuballistikaekspertiis kohtualusele kuuluva relva ja padrunite suhtes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja seletuse, kes toetas esitatud kassatsioonkaebusi ja prokuröri ning kannatanu arvamuse, mille kohaselt ringkonnakohtu otsus ei kuulu tühistamisele, l e i d i s: Kriminaalmenetluse koodeksi § 19 lg 1 sätestab, et kohus on kohustatud tarvitusele võtma kõik seaduses ettenähtud abinõud kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks ning välja selgitama kohtualust süüstavad kui ka õigustavad asjaolud. Nii Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kui ka Ida-Viru Maakohus on eelpoolnimetatud sätet eiranud ega ole välja selgitanud kõiki kriminaalasjas tähtsust omavaid asjaolusid, mis omakorda on kaasa toonud põhjendamatud ja meelevaldsed järeldused tõendite usaldusvääruse või mitteusaldusväärsuse kohta. Ida-Viru Maakohtul tekkis kahtlus, kas kannatanu, kes oli eluohtlikult ja üliraskelt haavatud, suutis 30 minuti kestel osutada aktiivset vastupanu ründajale - heade sportlike tulemustega poksijale, võtta temalt relv, tekitada peksmisega kehavigastusi ja põgeneda joostes sündmuskohalt 800 m kaugusele. Maakohus väitis, et kannatanu ütlused ei ole tõepärased ega usaldusväärsed ning tegi oletuslikke järeldusi lähtudes kuuli lennutrajektoorist ja kuuli sisenemisavast. Kohtueelsel menetlusel on läbi viidud nii kohtumeditsiini- kui ka kohtuballistikaekspertiis, kuid ekspertidele ei ole esitatud vastamiseks kõiki küsimusi ega kasutatud eriteadmisi, mis olid vajalikud kriminaalasja õigeks lahendamiseks kohtus. Kohtumeditsiiniekspertiisiga on võimalik saada andmeid, mis võimaldavad kontrollida ja hinnata kannatanu M. M.-i käitumise ja tema toimingute kohta antud ütlusi (nt kannatanu võime pärast üliraske kehavigastuse saamist osutada pikema aja vältel aktiivset vastupanu, läbida joostes teatud vahemaa). Seejuures Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et küsimused esitatakse üksnes toimingu või asjaolu võimalikkuse kohta. Otsuse kannatanu või kohtualuse ütluste tõepärasuse ja usaldusväärsuse kohta langetab aga kohus, kes ütluste kontrollimisel ja hindamisel peab kõrvutama neid kohtumeditsiinieksperdi arvamusega. Tuvastamaks kannatanu M. M.-i keha ja relva asendit lasuvigastuse tekitamisel, tuleb aga määrata kompleksekspertiis, milles osalevad kohtuballistika- ja kohtumeditsiiniekspert. Viru Ringkonnakohus, mõistes süüdi E. A. tahtliku tapmise katses huligaansel ajendil, on kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtuotsuses sisalduv põhistus, et tapmiskatse motiivi vähetähtsuse tõttu on tegemist tahtliku tapmise katsega raskendaval asjaolul " huligaansel ajendil, on ekslik. Ei ole õige pidada huligaanseks ajendiks tegutsemist ilma igasuguse ajendita või soovist kasutada tähtsusetut ajendit tapmise ettekäändena. Tapmine huligaansel ajendil pannakse toime ilmsest lugupidamatusest ühiselureeglite ja üldtunnustatud moraalinormide vastu. Kui tapmine pannakse toime avalikus kohas, kuid isiklikel motiividel ning süüdlase käitumises puudub soov rikkuda avalikku korda, ei ole tegemist tapmisega huligaansel ajendil. Kvalifitseerides E. A. vahi alt põgenemise kui lõpule viidud kuriteo, on ringkonnakohus asunud seisukohale, et käsitletaval juhul ei oma tähtsust kohtualuse vabaduses viibimise aeg ja tema poolt põgenemisel läbitud vahemaa. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu toimepandud kuriteo tehioludele ja laadile. E. A.-l õnnestus joosta Tallinna Psühhiaatriahaiglast välja 100 m kaugusele haigla parki. Tema põgenemine toimus politseitöötajate nägemisulatuses, kes talle vahetult järele jooksid ja ka koheselt kinni pidasid. Praktiliselt ei saanud E. A. vabaduses olla ega ka vabadust kasutada. Hinnates faktilisi asjaolusid on kriminaalkolleegium seisukohal, et süüdimõistetu poolt jäi vahi alt põgenemine katse staadiumi. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium peab kriminaalasja arutamise igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõude rikkumist kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks, mis takistas seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist, siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 pst 2, § 63 p-dest 1 ja 2 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 1998. a ja Ida-Viru Maakohtu 20. novembri 1997. a otsused E. A. süüdistusasjas. 2.Saata kriminaalasi uueks sisuliseks arutamiseks Ida-Viru Maakohtule. 3.Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Otsus jõustub 24. märtsil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Rätsep Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.