3-1-1-46-98

3-1-1-46-98 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. märtsil 1998.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi süüdimõistetu J. M. erikaebuse Viru Ringkonnakohtu kohtuniku
2. veebruari
3. a määruse peale. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vaatas J. M. süüdistusasja apellatsioonikorras läbi 31.10.
4. a. Alles
5. a
6. veebruaril on J. M. pöördunud Viru Ringkonnakohtu poole avaldusega, milles taotleb kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Avalduse motiivide kohaselt esitas ta Riigikohtule teistmisavalduse, kuid sai vastuse, et peab kirjutama kassatsioonkaebuse, kuna omab piiramatu kassatsiooni õigust. Selle avalduse vaatas
7. veebruaril
8. a läbi Viru Ringkonnakohtu kohtunik E. Levina, kelle määrusega samast kuupäevast jäeti J. M. avaldus rahuldamata. Määruses märgitakse, et kohtuotsuse venekeelse ärakirja sai J. M. kätte
9. novembril
10. a ning kuni käesoleva ajani pole ta kassatsioonkaebust esitanud - esitatud on vaid avaldus kassatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks. Kohus ei leidnud, et kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oleks mööda lastud mõjuval põhjusel. Selle määruse peale esitas J. M. erikaebuse Riigikohtule, milles märgib, et Riigikohtu loakogu selgitas talle, et võib taotleda kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist AKKS § 40 alusel. Samuti märgib ta, et ajavahemikul
11. novembrist
12. a kuni 10 detsembrini
13. a etapeeriti teda kahel korral Keskvanglast teistesse vanglatesse, kus tal polnud võimalust saada küllaldaselt paberit kaebuse kirjutamiseks, kuna juba tema poolt kirjutatud teistmisavaldus oli 80 lehel. Avaldaja taotleb kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles jätta erikaebus rahuldamata, leidis: J. M. väidab ekslikult, nagu teatanuks Riigikohtu loakogu talle, et teistmisavalduse asemel peab ta esitama kassatsioonkaebuse. Loakogu on
14. jaanuaril
15. a J. M. teistmisavaldust käsitlenud ning AKKS § 774 lg 4 p 1 alusel jätnud sellele menetlusloa andmata. Loakogu on oma kirjaga nr. 3-7-9-21-K talle tõepoolest selgitanud, et ta võib esitada kassatsioonkaebuse, kuid sel juhul peab ta ühtlasi taotlema kassatsioontähtaja ennistamist, kui see on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Riigikohus rõhutab siinkohal, et mõjuvate põhjustena tuleb käsitleda asjaolusid, mis objektiivselt takistasid isikut realiseerimast oma tahet kaebuse esitamiseks - haigus, teiste isikute poolt tehtud takistused, õnnetusjuhtumid, mis põhjustasid eraldatuse sidevahenditest või muul viisil välistasid kaebuse kirjutamise või selle ärasaatmise, vms, mitte aga isiku subjektiivsest tahtest tulenevaid asjaolusid - käesoleval juhul J. M. soovi kasutada kassatsioontähtaega 80-leheküljelise teistmisavalduse kirjutamiseks. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 71 lg-st 2, §-st 72, §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Viru Ringkonnakohtu kohtunik E. Levina määrus
16. veebruarist
17. a J. M. kassatsioonkaebuse tähtaja ennistamata jätmise kohta jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata. Määrus jõustub
18. märtsil
19. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep