3-1-1-47-98

3-1-1-47-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. S. süüdistuses KrK § 195 lg 3 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa T. S., tema kaitsja vandeadvokaat Margus Mugu ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Tallinna Linnakohtu
3. detsembri
4. a otsusega mõisteti T. S. süüdi KrK § 195 lg 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kolmeaastase katseajaga. Sama otsusega kohustati teda politseiasutusele teatama oma töö- ja elukoha muutmisest ning perioodiliselt ilmuma politseiasutusse registreeruma. T. S. mõisteti süüdi selles, et ta
5. oktoobril
6. a kella 22.00 ajal, olles alkoholijoobes, Tallinna X. teel peatas kesklinna suunas liikuvaid autosid. T. S. lõi temast mööduval kaubikul Toyota Hiace riikliku registreerimismärgiga C., mida juhtis K. S., puruks parempoolse tahavaate peegli. Kui K. S. püüdis välja selgitada sellise käitumise põhjust, tungis T. S. talle huligaansel ajendil kallale ning üritas teda käte ja jalgadega lüüa.Vaatamata K. S.-i katsetele kallaletungijat rahustada, võttis viimane oma teenistuspüstoli Makarov GB5316 ning kasutades ebatsensuurseid väljendeid, lasi K. S.-i jalgade ette 6 lasku. Kannatanu tajus ohtu oma elule ja tervisele ning imiteerides jalast haavata saamist, kükitas maha. Kohtualune lõpetas tulistamise, kuid lõhkus seejärel püstoliga kaubiku kaks vasakpoolset küljeakent. Esitatud apellatsioonprotestis palus Tallinna abiprokurör K. Mägi linnakohtu otsuse tühistada T. S.-le mõistetud karistuse osas, põhjendusel, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad alused kohtualuse karistusest tingimisi vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. jaanuari
8. a Tallinna Linnakohtu
9. detsembri
10. a otsus tühistati T. S.-i KrK § 47 alusel karistusest tingimisi vabastamise osas. T. S.-le mõisteti karistuseks KrK § 195 lg 3 järgi üheaastane vabadusekaotus poolkinnises vanglas. Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et kohtualusele mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele ning puuduvad karistusest vabastamise alused KrK § 47 lg 1 mõttes. Selle kohtuotsuse peale esitas kassatsioonkaebuse T. S.-i kaitsja, vandeadvokaat Margus Mugu. Kassaator leiab, et karistuse kandmisest tingimisi vabastamine sõltub eelkõige sellest, kas süüdlase isikut arvestades on mõistetud karistuse tegelik ärakandmine otstarbekohane. Kuna uuritud tõendid annavad T. S.-i isikule positiivse iseloomustuse, ta kahetseb toimepandut, on hüvitanud materiaalse kahju, leiab kassaator, et tema suhtes ei ole otstarbekas kohaldada selliseid mõjutusvahendeid, mida saab rakendada ainult vangistuse tingimustes. Kassaator palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. jaanuari
12. a kohtuotsus ning jätta jõusse Tallinna Linnakohtu
13. detsembri
14. a kohtuotsus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära T. S.-i ja vandeadvokaat M. Mugu, kes taotlesid kassatsioonkaebuse rahuldamist ning Riigiprokuratuuri prokuröri T. Vee, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist, leidis: Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsuses on toodud rida motiive, millega kohus põhistab oma siseveendumust KrK § 47 sätete kohaldamatusest T. S.-i suhtes. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub nende põhistustega ning peab vajalikuks lisada järgnevat. Isikut iseloomustavate andmetena tuleb käsitleda kõiki uuritavat isikut iseloomustavaid andmeid kogumis, sh. ka seda, kuidas avaldusid tema isikuomadused kuriteo toimepanemisel. Seega tuleb isikut iseloomustavate andmete all silmas pidada nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil isiku käitumist iseloomustavaid andmeid. T. S. isikuna, kes on andnud ametivande, mille sisuks on eesti riikluse ning selles riigis elavate isikute kaitsmine, kasutas talle riigi poolt nende ülesannete täitmiseks antud ametirelva kuritegelikuks ründeks teiste isikute vastu. Sellises olustikus toimepandud kuriteo puhul ei ole karistuse kandmisest vabastamine õigustatud. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. jaanuari
16. a kohtuotsus T. S. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
17. märtsil
18. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep